Kuidas hoida oma postkasti kontrolli all: lõpetage rämpspost!

Kuidas hoida oma postkasti kontrolli all: lõpetage rämpspost!

Igapäevast digielu iseloomustab üha enam meilisuhtlus, kuid meilidega tegelemisel tekib palju arusaamatusi turvalisuse osas. Eriti rämpsposti ja uudiskirjade puhul ei ole neil kahel e-kirjatüübil sageli selget vahet. Kuigi uudiskirju taotlevad kasutajad ise, on rämpspost pealesunnitud meilid, millel pole saatjaga ärisuhet, teatab Krone. Rämpspost on sageli reklaami, andmepüügi ja pahavara allikaks ning nende saatmine on Saksamaal isegi keelatud.

Uudiskirjade oluline omadus on seadusega nõutud tellimusest loobumise võimalus. Tellimusest loobumisel peaksid kasutajad kasutama seda linki, mis asub sageli meili üla- või alaosas. Mõnel juhul võib olla vajalik registreerimine juurdepääsuandmetega. Rämpspostiga seotud e-kirjade puhul tuleks aga olla ettevaatlik: sellistes kirjades olevatele tellimuse tühistamise linkidele klõpsamine on riskantne, kuna see annab rämpsposti saatjatele märku, et e-posti aadress on aktiivne, rõhutab Tarbijakaitse.

Rämpspostiga tegelemine

Rämpsposti hulga vähendamiseks soovitavad eksperdid saatjad blokeerida või meiliseadetes filtreid seadistada. Veel üks kasulik meede on luua uus e-posti postkast, mille teenusepakkujad (nt Gmail) on soovitatavad, kuna nad filtreerivad tõhusalt välja paljud rämpsposti. Samuti on oluline kummutada müüte e-posti turvalisuse kohta. Paljud inimesed usuvad, et lihtsalt meili vaatamine ilma manust avamata ei kujuta endast ohtu. See on aga vale: HTML-vormingus kirjad võivad sisaldada ka pahatahtlikku koodi, mis aktiveerub meili avamisel, selgitab BSI.

Levinud eksiarvamus on see, et rämpsposti tellimustest on lihtne loobuda, mis sageli nii ei ole. Ärge klõpsake kahtlastes kirjades olevatel linkidel ja kasutage selle asemel rämpspostifiltreid. Ohtlik viga on ka oletus, et kirjad tulevad alati määratud aadressilt. Saatja andmed võivad olla võltsitud, seega tuleks iga vastuvõetud meili hoolikalt kontrollida.

Andmepüük ja turvameetmed

Teine oluline teema on andmepüük, mis ei esine ainult meilides, vaid levib ka SMS-i ja manipuleeritud otsingumootorite pingerea kaudu. Kasutajad peaksid olema äärmiselt ettevaatlikud, et nad ei avaks kahtlaste e-kirjade linke ega edastaks kunagi oma juurdepääsuandmeid. Uuringus jõuti järeldusele, et isegi aktiveeritud kahefaktoriline autentimine ei paku absoluutset kaitset andmepüügi eest, kuna nendele koodidele pääsevad ligi ka küberkurjategijad.

Nende oluliste näpunäidete ja digitaalsuhtluse riskide teadvustamisega saavad kasutajad veebimaailmas turvalisemalt liikuda ning end paremini soovimatute meilide ja nendega seotud ohtude eest kaitsta.