Putin möödub Euroopast: oht Venemaa relvastuse tootmisest!

Putin möödub Euroopast: oht Venemaa relvastuse tootmisest!

Briti mõtleva tehas Rusi hoiatab praeguses analüüsis ohtudest, mis tulenevad Venemaa edukast relvastuse tootmisest Ukraina sõja ajal. Tema raporti kohaselt on Venemaa suurendanud oma relvastuse tootmist palju edukamalt kui Euroopas, mis on strateegiline oht NATO ja selle tavapärasele heidutusele. Need leiud illustreerivad, et Euroopa jääb relvastuse tootmise osas märkimisväärselt maha.

Euroopa jääkide põhjused on mitmekesised. ELis ja NATO koordineerimise puudumine, keskendudes kõrgelt arenenud relvasüsteemide, bürokraatlike tõkkete ja testimisinfrastruktuuri ebapiisava juurdepääsu asemel masstootmisele, on vaid mõned tegurid, mis takistavad Euroopa kaitsemeetmeid. Viimase kolme aasta jooksul pole Euroopa suutnud suurendada põhimõttelise laskemoona tootmist ega täita täppisrelvade aktsiaid. Lisaks ei saanud Suurbritannia 2022. aastal Ukrainale üle antud kaasaskantavaid relvi asendada.

relvastuse tootmine ja väljakutsed

Keskpunkt, mida RUSI analüüs rõhutab, on suurtükiväe laskemoona tootmine, mida takistab pikaajalise valmisoleku puudumine valitsustesse investeerimiseks. Laskemoona vastupidavuse määrused muudavad suuremate varude ehitamise keeruliseks. See tähendab, et Ukraina jõuab vaatamata edasijõudnutele drooniprojektidele tööstuspiiridele. Seetõttu ohustatakse Ukraina kaitsevõimet pikaajaliselt ilma usaldusväärse lääne edasilükkamisvõimsuseta.

On tähelepanuväärne, et Venemaa ületas NATO riike relvastuse tootmisel aastatel 2022–2024, ehkki lääneriikidega võrreldes on sellel vähem majanduslikke oskusi. Venemaa keskendub suhteliselt lihtsate relvade tootmisele, mis võimaldab teil reageerida kiiremini ja tõhusamalt. See areng muudab killustatud relvastuse valdkonnas reformide vajaduse rohkem kui selge.

kaitseinvesteeringute majanduslik mõju

Lisaks sõjalistele aspektidele on oluline ka majandusmõõt. Euroopa NATO riigid investeerivad aastas umbes 72 miljardit eurot soomusse, mis loob või tagab 680 000 töökohta. Neid arvnäitajaid toetab EY ja Dekabanki uuring, mis nõuab ka kaitsekulutusi 3 protsendini SKP -st. Selline samm maksaks või tagaks veel 65 miljardit eurot aastas ja 660 000 muud töökohta.

Isegi hüpoteetilise relvarahu korral Ukrainas on oodata kaitsekulutuste suurenemist ja relvastussektori laienemist Euroopas. Sellistes valdkondades nagu teadus, areng ja tehnoloogia on positiivne mõju. Iga kaitses olev euro tekitab umbes kaks korda kõrgema majandustegevuse, mis teeb majanduslikud impulsid selgeks.

Järgmise kuue aasta jooksul on kavandatud investeeringud relvastusse 72 miljardit eurot aastas ja stimuleerivad tegevusi, mille väärtus on 157 miljardit eurot. Saksamaal, Poolas ja Ühendkuningriigis on kõrgeim tööhõive mõju, kusjuures ainuüksi Saksamaa tagab üle 137 000 töökoha. Turvalünga sulgemiseks ja sõltuvuse vähendamiseks USA -st on hädavajalikud täiendavad aastased kulutused 65 miljardit eurot.

Üldiselt näitavad praegused arendused relvastuse tootmise valdkonnas nii sõjalisi väljakutseid kui ka majanduslikke võimalusi, mis tulenevad suurenenud kaitseinvesteeringutest. RUSI analüüs ja EY -uuringu tulemused illustreerivad kiireloomulist vajadust Euroopa kaitsevõime tugevdamiseks.

Kommentare (0)