Austria majandus ristteel: häirekõne enne eelseisvaid pankrotti!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Austria majandus seisab silmitsi suurte väljakutsetega: kõrged energiakulud, asukoha sulgemine ja töökohtade ohustamine. Ettevõtted nõuavad poliitikas kiiret tegevust.

Austria majandus ristteel: häirekõne enne eelseisvaid pankrotti!

Austria majandus seisab silmitsi tohutute väljakutsetega: energiakulude suurenemine ja eelseisv hinnatõus alates 2025. aasta jaanuarist avaldavad ettevõtted survet. Enam kui 260 ettevõtet, mida esindab Austria Oecolution, nõuavad kiireloomulist poliitikat, et vältida paljude ettevõtete eelseisvat eksistentsiriski. Need ettevõtted, mis koos esindavad enam kui 150 000 töökohta, juhivad tähelepanu kõrgetele hulgimüügihindadele, suurendasid võrgukulusid ja tagastavad maksud, mis tugevdavad veelgi majanduslikku olukorda, näiteks nagu OTS.AT teatatud. Eelkõige muudab Saksamaa gaasi ladustamismaksu lisakulude koormus gaasi impordi kuni seitse protsenti kallimaks.

Oecolution tegevdirektor Elisabeth Zehetner rõhutab olukorra kiireloomulisust ja rõhutab, et energiakulud ei tohi muutuda ettevõtete olemasolu küsimuseks. See ei nõua mitte ainult vahetuid meetmeid, vaid ka struktuurireforme, et tagada Austria konkurentsivõime. "Lähikuud otsustavad Austria asukoha tuleviku üle," nõuab Zehetner ja pöördub parlamendi poole, et tagada pikas perspektiivis töökohad ja kliimakaitsesse investeeringud. Olukord Saksamaal peegeldab sarnaseid probleeme. Valjult Tagesschau.de Kui ettevõtted seisavad silmitsi ka kõrgete energiahindadega, millega kaasneb deindustrialiseerimise oht.

Investeeringud kliimakaitsesse ja tehnoloogiasse

Saksamaa on seadnud endale eesmärgi saada kliima -neutraalseks aastaks 2045, kuid majanduse kasv on stagneeruv. Konkurentsivõime tagamiseks on vaja kõrgeid investeeringuid rohelistesse tehnoloogiatesse, kusjuures Saksamaa tööstuse föderaalne ühing (BDI) nõuab tohutuid muutusi. Selle konverteerimise kogukulud võivad 2030. aastaks olla 1,4 triljonit eurot, millest 880 miljardit eurot tuleks voolata kliimainvesteeringutesse.

Energiamahuka tööstuse ettevõtted seisavad silmitsi eriliste väljakutsetega: põhilise keemia, tsemendi ja terase tootmine vastutavad suure osa CO2 heitkogustest. Sellegipoolest on tulevaste tehnoloogiate kaudu kasvuvõimalusi, näiteks soojuspumbad või elektrisõidukid. On selge, et nii Austria kui ka Saksamaa peavad oma tööstuse tulevikukindlaks muutmiseks silmitsi seisma sügavate majanduslike muutustega.

Quellen: