Austria esimene seksuaalkurjategija: algas väljasaatmine Kabuli!

Austria esimene seksuaalkurjategija: algas väljasaatmine Kabuli!

Austria oli esimene Euroopa riik, kes saatis süüdimõistetud seksuaalkurjategija Kabuli. Siseminister Gerhard Karner kordas vajadust luua Euroopas tugev liit, et valmistuda edasisteks väljasaatmisteks, eelkõige Afganistani ja Süüriasse. Kavas on ka veel mitu tagasisaatmist neisse kriisiriikidesse, mida föderaalne immigratsiooni- ja varjupaigaamet soovib korraldada. Karner püüdleb karmi ja järjekindla varjupaigapoliitika poole, mis on suunatud illegaalse immigratsiooni vastu.

Euroopa välispiiri väljakutsete paremaks mõistmiseks kavandab Karner ka Soome-Vene piiri kohalikku kontrolli. See otsus järgneb Venemaa illegaalse migratsiooni eskaleerumisele, mis on toonud Soome välispiirile rohkem migrante. 2023. aasta detsembris sulges Soome oma ligikaudu 1300 kilomeetri pikkuse maismaapiiri Venemaaga, et tugevdada kontrolli oma piiride üle.

ELi-ülesed tagasisaatmisstrateegiad

Vajadus tegutseda on ilmne ka ELi tasandil. 20 Euroopa riiki, sealhulgas Saksamaa, on pöördunud EL-i rändevoliniku Magnus Brunneri poole, et luua rohkem võimalusi elamisõiguseta afgaanide naasmiseks kodumaale. Kirja, milles on toetajana märgitud ka Austria, avaldas Hollandi valitsus. EL-is sai eelmisel aastal tagasisaatmisotsuse 22 870 afgaani, kuid ainult 435 neist naasis tegelikult Afganistani.

Allakirjutanud riigid jagavad seisukohta, et varjupaigataotlejate, eriti kurjategijate tagasisaatmise küsimust tuleks käsitleda ELi tasandil jagatud vastutusena. Kutsutakse üles rohkem kaaluma väljasaatmise võimalusi, eriti nende inimeste puhul, kes kujutavad ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule. Sellega seoses peab Saksamaa juba aktiivseid läbirääkimisi Talibaniga, kuigi ta ei säilita Kabuli režiimiga diplomaatilisi suhteid; Vestlusi peetakse hästi arenenuks.

Raskused küüditamisega

Põhiprobleemiks on endiselt see, et afgaanide ja süürlaste väljasaatmine Euroopas seisavad silmitsi juriidiliste ja praktiliste väljakutsetega. Tuhanded afgaanid ja süürlased Euroopas on nad sunnitud riigist lahkuma, kuid paljud neist jäävad erinevatel põhjustel jälitamatuks või neid ei saa oma kodumaale tagasi saata. Rändestrateegiad vaadatakse seetõttu pidevalt ümber, eriti pidades silmas ebastabiilset olukorda Afganistanis pärast Talibani võimuletulekut neli aastat tagasi ja riigis jätkuvaid inimõiguste rikkumisi.

Selle probleemi lahendamiseks on mitmed riigid, sealhulgas Kreeka, kehtestanud tagasisaatmise hõlbustamiseks spetsiaalsed seadused. Rootsi seevastu kavandab tagasipöördumiseks kollektiivseid lende, kuid on varem kurjategijaid Usbekistani kaudu välja saatnud. Ka Itaalia on liitunud 20 riigi algatusega, kuid tugineb nõrkadele tagasisaatmisprogrammidele ja eelistab vabatahtlikku tagasipöördumist.

Arvestades Euroopa riikide väljakutseid ja erinevaid lähenemisviise, jääb üle oodata, kui tõhusalt suudetakse kavandatud tagasisaatmismeetmeid tegelikult rakendada.