Mootorrattur sai Klagenfurtis kokkupõrkes raskelt viga!

Mootorrattur sai Klagenfurtis kokkupõrkes raskelt viga!

10. septembril 2025 juhtus Klagenfurtis raske mootorrattaõnnetus, mis tuletab taaskord meelde suurt ohtu, millega mootorrattureid liikluses kokku puutuvad. Wolfsbergi linnaosast pärit 52-aastane juht sattus kella 14.20 paiku Flatschacher Straße ristmikul tõsisesse intsidenti. Juhil jäi silma ida poolt tulnud Klagenfurtist pärit 60-aastane mootorrattur, mis tõi kaasa auto ja mootorratta külgkontakti. Selle tagajärjel kaotas mootorrattur oma sõiduki üle kontrolli, kukkus ja paiskus täpsustamata vigastustega vastu aiapiiret. Kiirabi toimetas ta kohe Ühendkuningriigi Klagenfurti, kus ta saab arstiabi. Need juhtumid toovad esile ohud, millega mootorratturid liikluses kokku puutuvad, ja heidavad varju liiklusohutusele.

Suur õnnetusoht mootorratturite jaoks

ADACi analüüsi kohaselt on mootorratturite risk oluliselt suurem kui autojuhtidel. Eelkõige Saksamaal on 4,7 miljonist registreeritud mootorrattast 15% naiste omad. Mootorratastel on neli korda suurem tõenäosus õnnetusse sattuda ja õnnetuste määr on seitse korda suurem kui autojuhtidel. ADAC märgib ka, et kuigi surmaga lõppenud ja raskelt vigastada saanud mootorratturite arv on alates 2000. aastast üldiselt langenud, suureneb selle grupi osakaal liikluses hukkunute hulgas.

Igal aastal registreeritakse Saksamaal üle 500 hukkunu ja peaaegu 10 000 raskelt vigastatud mootorratturi. Olukord on eriti kriitiline algajate juhtide ja nooremate 15–24-aastaste juhtide jaoks, kes on statistiliselt eriti ohustatud. Levinumad vigastused on traumaatilised ajutraumad, rindkeretraumad ja jäsemete vigastused, mis on selge hoiatus kõigile mootorratturitele.

Mootorrattaõnnetuste põhjused

Õnnetuste põhjused on erinevad. Umbes 33% mootorrattaõnnetustest on üksikõnnetused, samas kui 67% põhjustab kokkupõrkeid teiste liiklejatega. Üksikõnnetuste põhjuseks on sageli sõiduvead (47%) ja liigne kiirus (39%). Kokkupõrgetes on sageli peamisteks põhjusteks möödasõiduvead, ebapiisav kiirus ja ebapiisav vahemaa. Liiklusõnnetuste analüüs näitab ka, et üle 50% kokkupõrgetest on seotud autodega, 80% kokkupõrgetest aga autodega.

Mootorratturite väljakutseid saaks vähendada tehniliste ohutusmeetmete abil, nagu kurvides ABS, veojõukontroll ja adaptiivne püsikiiruse hoidja. Sellised tehnoloogiad võivad kriitilisi olukordi leevendada ja õnnetusi ära hoida. Lisaks peaksid mootorratturid oma ohutuse suurendamiseks tähelepanu pöörama isikukaitseriietusele, kaaluma regulaarset ohutuskontrolli ja sõitjate ohutuskoolitust.

Arvestades neid murettekitavaid arve ja sündmusi, on ülioluline, et nii mootorratturid kui ka teised liiklejad oleksid teadlikud oma kohustustest. Teede infrastruktuuri parandamine lihtsate meetmetega, nagu taimestiku kärpimine ja suunavate märkide paigaldamine, võib samuti aidata kaasa liiklusohutusele. Ainult ühisel jõupingutusel ohutuse suurendamiseks on võimalik õnnetuste ja vigastuste arvu vähendada.

Lisateavet mootorrattaõnnetuste ja ennetusmeetmete kohta leiate ADAC-i aruannetest saidil ADAC ja kuval [Autohaus](https://www.autohaus.de/nachrichten/ Schadenbusiness/adac-unfallanalyse-ein-drittel-der-motorradunfaelle-sind-alleinunfaelle-3377835).

Selle juhtumi kohta värskenduste saamiseks on huvitav näha, kuidas viga saanud mootorratturi olukord areneb ja milliseid meetmeid võetakse tulevaste õnnetuste ärahoidmiseks.