Kliimavõitlus: uue seaduse eesmärk on drastiliselt vähendada heitkoguseid põllumajanduses!

Kliimavõitlus: uue seaduse eesmärk on drastiliselt vähendada heitkoguseid põllumajanduses!

Potsdami kliimamõjude uurimise instituudi (PIK) praegune uuring, mis avaldati ajakirjas Food Policy, käsitleb kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist Saksamaal põllumajanduses. Uuringu kohaselt võiks toidule kliimamaksu kehtestamine koos kliimarahaga saavutada nii märkimisväärset kui ka sotsiaalselt vastuvõetavat kokkuhoidu.

Aruandes selgitatakse, et kaheksa protsenti Saksamaa kasvuhoonegaaside heitkogustest pärineb põllumajandusest. Võimalus vähendada heitkoguseid 22,5 protsendi võrra, mis vastab enam kui 15 miljonile tonnile aastas, tuvastatakse kasvuhoonegaase tekitavate toiduainete hinna määramisega. Sellest maksust saadav tulu võiks olla üle 8,2 miljardi euro aastas.

Majanduslikud mõjud ja sotsiaalne kompensatsioon

Sissetulekute tagastamine majapidamistele kliimarahana võiks leevendada koormust eelkõige vaesemate leibkondade jaoks. Emissioonimahukad tooted, nagu liha ja piim, muutuksid maksu tõttu kallimaks, samas kui säästlikumad tooted võiksid muutuda odavamaks. Näiteks jogurt ja piim võivad kallineda 25 senti kilogrammilt, veiseliha kilohinna tõus on aga umbes 4 eurot.

Uuringu nõudlusmudel näitab, et kodumajapidamised reageerivad hinnamuutustele ja kalduvad ostma rohkem, vähem kasvuhoonegaase tekitavat toitu. Kliimamaksu ja kliimaraha kombineerimine võiks seega soodustada meetmete üldsuse heakskiitu. Olulisteks kommunikatsioonipunktideks rakendamisel on meetmete tõhusus, kogu sissetuleku tagastamine avalikkusele ning sihipärane leevendus madalama sissetulekuga leibkondadele.

Lisaks toovad täiendavad uuringud välja kasvuhoonegaaside rolli ja nende mõju. Kasvuhoonegaasid, nagu süsinikdioksiid (CO2) ja metaan, on inimtekkelise kasvuhooneefekti peamised tegurid, kusjuures üle 70 protsendi sellest mõjust põhjustab CO2. Teiste kasvuhoonegaaside hulka kuuluvad dilämmastikoksiid ja fluoritud gaasid, mis samuti soodustavad globaalset soojenemist.

Looduslikku kasvuhooneefekti mõjutavad sellised tegurid nagu pilved ja veeaur, mis moodustavad umbes 60 protsenti kasvuhoonegaasidest. Inimtegevuse mõju looduslikule kasvuhooneefektile on aga piiratud, nagu on kirjeldatud uuringus.

– Esitanud Lääne-Ida meedia