Suche
Mein Konto
Karner Pariisis: kindlustage EL-i piirid ja peatage ebaseaduslik ränne!
Siseminister Gerhard Karner kohtub Pariisis oma Prantsuse kolleegi Bruno Retailleau'ga, et arutada rände- ja salakaubavedajate vastaseid meetmeid.
Karner Pariisis: kindlustage EL-i piirid ja peatage ebaseaduslik ränne!
Siseminister Gerhard Karner (ÖVP) sõidab Pariisi, et kohtuda Prantsusmaa kolleegi Bruno Retailleau'ga. Kohtumise fookuses on ühised meetmed ebaseadusliku rände ja smugeldajate vastu, nagu [oe24] teatab. Karner rõhutab vajadust kaitsta EL-i välispiire ja suurendada Euroopast väljasaatmist, mida ta peab Euroopa ühise varjupaigasüsteemi (CEAS) jaoks ülioluliseks.
Teine vestluse keskne teema on EL-i varjupaiga- ja rändepakti kiireloomulisus. Rõhutatakse, et ELi välispiiride avatud struktuur võimaldab migrantidel esitada varjupaigataotlusi, isegi kui paljud neist taotlustest hiljem tagasi lükatakse. Seda probleemi tunnistab ELi komisjon, kes töötab uue ühise ühise varjupaigasüsteemi kallal, mille üksikasju kavatseb komisjoni president Ursula von der Leyen esitada 23. septembril, nagu võib lugeda [FPOE] teabest.
Euroopa rändepoliitika väljakutsed
Praegusest rändeolukorrast tulenevad väljakutsed on mitmekesised. Dublini leping jätab varjupaigataotluste eest vastutuse esimesele ELi riigile, kuhu rändaja siseneb. Sellised riigid nagu Kreeka ja Itaalia on eriti haavatavad, kuna need toimivad sageli esimeste sissesõidusadamatena. Austria ja Saksamaa seevastu kannatavad ka suure varjupaigataotlejate hulga tõttu, kuigi nad ei asu välispiiril.
Eriti tõsiseks probleemiks on jätkuvalt ebaseaduslike migrantide väljasaatmiste ebapiisav arv. 2019. aastal sai korralduse riigist lahkumiseks 514 000 kolmandate riikide kodanikku, kuid EList lahkus vaid 162 000. See tähendab, et üle 650 000 kolmandate riikide kodaniku elab jätkuvalt ELis ebaseaduslikult. Surve olemasolevale süsteemile kasvab, kuna puuduvad tegelikud praktilised lahendused olukorra parandamiseks, mis on selgelt välja toodud [FPOE] analüüsides.
Seaduslik ränne lahendusena
Teine aspekt, mis rändearutelu juurde kuulub, on seaduslike rändeteede loomise vajadus. Ümberasustamine võib tuua kaitset vajavad inimesed otse ELi, mis vähendaks sõltuvust salakaubavedajatest. Näiteks 2019. aastal tuli ümberasustamise teel ELi ligikaudu 31 000 inimest, samal ajal esitati üle 720 000 varjupaigataotluse.
Lisaks on Euroopa majanduse jaoks olulised kõrge kvalifikatsiooniga töötajad kolmandatest riikidest. 2023. aastal sai ELi sinise kaardi umbes 89 000 inimest, neist suurima osa väljastas Saksamaa. See seaduslik tee on tööturu jaoks oluline, nagu näitab [Eurostati] viimane statistika. Vajadus meelitada ELi koolitatud spetsialiste on rändepoliitika kontekstis endiselt oluline kaalutlus.
Eelseisev dialoog Karneri ja Retailleau vahel võib olla ELi tulevase rändepoliitika jaoks otsustava tähtsusega. Kahe ministri ees seisab väljakutse rakendada tõhusaid lahendusi, mis tagavad nii välispiiride turvalisuse kui ka parandavad rände õigusraamistikku.