Juutide jahtimine Amsterdamis: Euroopa häbiväärne ebaõnnestumine!

Juutide jahtimine Amsterdamis: Euroopa häbiväärne ebaõnnestumine!

Berliin (ots)

Maailma vapustanud dramaatilise juhtumi käigus kiusati reedel Amsterdamis taga iisraellasi, linnas, kus kunagi elas Anne Frank. Üleskutsed vabaks Palestiinaks ja solvavad solvangud kajasid tänavatelt, samal ajal kui tagakiusajad ründasid varjamatult isegi oma ohvrite hotellitube. See oli tume pilt tagakiusamisest keset Euroopat, täpselt päev enne ajaloolist 9. novembrit, Kristalliöö kuupäeva. Jõhker jaht pani Iisraeli presidendi Izchak Herzogi kirjeldama juhtumeid antisemiitliku pogrommina, mis oli suunatud Maccabi Tel Avivi fännide ja teiste iisraellaste vastu.

Olukord eskaleerus nii kiiresti, et Iisraeli lennufirma El Al, mis tavaliselt juutide šabati ajal ei lenda, seadis linna päästelende. Iisraeli riiklik julgeolekunõukogu andis selged hoiatused: "Vältige tänavatel liikumist ja viibige hotellitubades." Need sündmused heidavad häbiväärset valgust juutide turvalisusele Lääne-Euroopas – piirkond, mis kirjeldab end salliva ja avatuna, on läbi kukkunud. Isegi Hollandi kuningas Willem-Alexander oli kohkunud ja ütles, et juudi kogukond jäeti Teises maailmasõjas maha ja see on kordunud.

Kaos tänavatel

Pealtnägijate aruanded kirjeldavad ööd, mis on täis kaost ja vägivaldseid rünnakuid, mida ei saa kergesti omistada fännide konfliktile. Vägivalla ulatus ületas kujutlusvõimet – rahvahulk jahtis ja ründas iisraellasi, samas kui mõned jagasid oma rünnakute õudusi isegi sotsiaalmeedias uhkusega. See ei ole lihtsalt protest Gaza sõja vastu; see on otsene rünnak inimeste elude ja turvalisuse vastu nende päritolu tõttu.

Avalikkuse reaktsioon nendele vägivaldsetele rünnakutele Amsterdamis on šokeeriv. Sellised intsidendid on osa Lääne-Euroopas ja USA-s häirivast trendist, kus juudid ja iisraellased puutuvad kokku eelarvamuste ja vägivallaga, millel pole Lähis-Ida praeguse poliitilise olukorraga mingit pistmist. Üha rohkem Iisraeli sõbralikke üritusi nõuavad politsei kaitset ning Iisraeli artistide osakaal, keda ei kutsuta, kasvab. Jääb küsimus: kui kaua me võime jätkuvalt ignoreerida seda, et on aeg juudi kogukonna kaitsmisega tõsiselt tegeleda?