Iraan pakub USA -ga uute tuumalepingute jaoks selgeid tingimusi!

Iraan pakub USA -ga uute tuumalepingute jaoks selgeid tingimusi!

Vienna, Österreich - Iraan sõnastas 18. aprillil 2025 eelseisva tuumalepingu jaoks uued tingimused. Teheran nõuab Ameerika Ühendriikidelt garantiid, et tulevast lepingut ei saa lõpetada ühepoolselt. Selle nõude taust on lahkumine USA endisest presidendist Donald Trumpist 2018. aasta olemasolevast lepingust, mis tõi kaasa Iraani suhtes sanktsioonide uuendamise. Iraan eitab tuumarelvade arendamist, kuid lükkab oma tuumarajatiste ulatusliku kontrolli tagasi, mis raskendab läbirääkimisi.

Laupäeval seisavad Ameerika Ühendriikide ja Iraani läbirääkijad Rooma ees, et arutada kõneluste edusamme. Siiani on Omaani kohtumisi kirjeldatud mõlemalt poolt positiivsete ja konstruktiivsetena. Hoolimata heast märgist ähvardas Trump sõjalisi meetmeid, kui Iraan ei olnud nõus järeleandmisi tegema. Iraani tuumaenergia vaated on väga piiritletud. Tippjuhend Ajatollah Ali Khamenei on seadnud selged punased jooned: Uraani rikastamise tsentrifuugide vähendamise heakskiitmine on välistatud, nagu ka läbirääkimised riigi raketiprogrammi osas. Lisaks lükkab Iraan rikastatud uraani koguse vähenemise tagasi 2015. aasta lepingu tasemel.

2015. aasta leping ja selle väljakutsed

2015. aasta leping, mis tõi Iraani, Venemaa, Hiina, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa tabelisse, nägi ette Iraani vastu suunatud rahvusvaheliste sanktsioonide lõdvestamist vastutasuks tuumaprogrammi järeleandmiste eest. Pärast Ameerika Ühendriikide lahkumist lepingust aktiveeriti uuesti sanktsioonid ja Iraan hakkas enam lepingutest kinni pidama. Need arengud tõstatavad küsimusi praeguste läbirääkimiste edusammude kohta.

Tuumarelvade blokeerimise leping (NVV), millele Iraan allkirjastas 1968. aastal ja ratifitseeriti 1970. aastal, eesmärk on levitada tuumarelvi. Ta kohustab tuumarelvade mittetuumarelvasid võõrandama, samal ajal kui viis ametlikku tuumajõudu, sealhulgas Ameerika Ühendriigid, pühenduvad desarmeerimisele. NVV -le vastavust jälgib rahvusvaheline aatomienergia korraldus (IAEO), kuid leping sisaldab puudusi, kuna see ei sisalda tõhusaid sanktsiooni vahendeid lepingu rikkumise vastu. Kriitikud näitavad, et NVV sätestab tuumarelvade ja mitteatomiliste relvade riikide vahelise ebavõrdsuse ega paku tõhusaid mehhanisme põhirelvade tehnoloogia ülekandmise vältimiseks. Lisaks kasutatakse Iraani tuumaprogrammi argumendina sageli tuumaenergia rahulikku kasutamist.

191 osaleva riigiga, millest 93 ratifitseeris NVV, on tuumadesarmeerimise arutelu endiselt rahvusvaheliste suhete keskne teema. Selle taustal on USA ja Iraani vaheline läbirääkimisolukord ülemaailmse julgeolekuarhitektuuri tuleviku jaoks ülioluline.

Olukord on endiselt pingeline ja järgmisel kohtumisel Roomas võivad olla kaugeleulatuvad tagajärjed. Pidev skeptitsism Iraani tuumaprogrammi üle ning USA ja Iraani vaheline poliitiline hõõrdumine tõstatab küsimuse, kas uus kokkulepe üldse tuleb ja milliseid tingimusi on vaja.