Iraan seab selged tingimused uuele tuumaleppele USAga!

Iraan seab selged tingimused uuele tuumaleppele USAga!

18. aprillil 2025 sõnastas Iraan uued tingimused tulevaseks tuumaleppeks. Teheran nõuab USA-lt garantiisid, et tulevast lepingut ei saa ühepoolselt lõpetada. Selle nõudmise taustaks on USA endise presidendi Donald Trumpi taganemine olemasolevast lepingust 2018. aastal, mis tõi kaasa Iraani-vastaste sanktsioonide uue karmistamise. Kuigi Iraan eitab, et soovib tuumarelvi arendada, lükkab ta tagasi ulatusliku kontrolli oma tuumarajatiste üle, mis muudab läbirääkimised keeruliseks.

Laupäeval kohtuvad USA ja Iraani läbirääkijad Roomas, et arutada kõneluste edenemist. Seni on Omaanis toimunud kohtumisi mõlemad pooled iseloomustanud positiivsete ja konstruktiivsetena. Vaatamata headele märkidele ähvardas Trump sõjategevusega, kui Iraan ei ole nõus järeleandmisi tegema. Arvamused Iraani tuumaenergia kohta on väga erinevad. Kõrgeim juht ajatolla Ali Khamenei on seadnud selged punased jooned: uraani rikastamiseks mõeldud tsentrifuugide demonteerimise heakskiitmine on välistatud, nagu ka läbirääkimised riigi raketiprogrammi üle. Lisaks lükkab Iraan tagasi rikastatud uraani koguse vähendamise alla 2015. aasta kokkuleppe taseme.

2015. aasta kokkulepe ja selle väljakutsed

2015. aasta leping, mis ühendas Iraani, USA, Venemaa, Hiina, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa, nõudis Iraani-vastaste rahvusvaheliste sanktsioonide leevendamist vastutasuks järeleandmiste eest Iraani tuumaprogrammis. Pärast USA lepingust taganemist taasaktiveeriti sanktsioonid ja Iraan hakkas oma tingimusi rikkuma. Need arengud tekitavad küsimusi praeguste läbirääkimiste edenemise kohta.

Tuumarelva leviku tõkestamise leping (NPT), mille Iraan allkirjastas 1968. aastal ja ratifitseeris 1970. aastal, seab eesmärgiks tuumarelvade leviku. See kohustab tuumarelvavaba riike hoiduma tuumarelvade hankimisest, samas kui viis ametlikku tuumariiki, sealhulgas USA, kohustuvad desarmeerima. Tuumarelva leviku tõkestamise lepingu täitmist jälgib Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur (IAEA), kuid leping on vigane, kuna see ei sisalda tõhusaid sanktsioone lepingu rikkumise vastu. Kriitikud juhivad tähelepanu sellele, et tuumarelva leviku tõkestamise lepinguga kehtestatakse ebavõrdsus tuumarelva omavate ja tuumarelvavabade riikide vahel ega näe ette tõhusaid mehhanisme tuumarelvatehnoloogia siirde takistamiseks. Lisaks kasutatakse tuumaenergia rahumeelset kasutamist sageli Iraani tuumaprogrammi argumendina.

191 osaleva riigiga, kellest 93 on tuumarelva leviku tõkestamise lepingu ratifitseerinud, jääb tuumadesarmeerimise teemaline arutelu rahvusvaheliste suhete keskseks teemaks. Selle taustal on USA ja Iraani vaheline läbirääkimiste olukord globaalse julgeolekuarhitektuuri tuleviku jaoks ülioluline.

Olukord on endiselt pingeline ja järgmisel kohtumisel Roomas võivad olla kaugeleulatuvad tagajärjed. Jätkuv skepsis Iraani tuumaprogrammi suhtes ning poliitiline hõõrumine USA ja Iraani vahel tõstatab küsimuse, kas üldse jõutakse uuele kokkuleppele ja millised tingimused on selleks vajalikud.