Pekingi tippkohtumine: EL ja Hiina seisavad silmitsi uute väljakutsetega!

Pekingi tippkohtumine: EL ja Hiina seisavad silmitsi uute väljakutsetega!

24. juulil 2025 võõrustavad Hiina liidrid Euroopa Liidu esindajaid Pekingis toimuval suurel tippkohtumisel. Riigi- ja parteijuht Xi Jinping kõneleb esmalt Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja António Costa ja komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga. Sellele järgneb dialoog ELi delegaatide ja peaminister Li Qiangi vahel. Vaatlejad aga eeldavad, et ühepäevane tippkohtumine ei anna konkreetseid tulemusi, kuna kahe poole suhete toon on viimasel ajal halvenenud. Lisaks poliitilistele kohtumistele on kavas ka Euroopa ja Hiina ettevõtete esindajate kohtumine, mis keskendub majandussuhetele.

Brüsseli jaoks on eriti tähtsad Hiina roll Venemaa agressioonisõjas Ukraina vastu ja kaubandusprobleemid. Hiina on ELi tähtsuselt teine ​​kaubanduspartner, samas kui EL on Hiina jaoks ka märkimisväärse majandusliku tähtsusega. Kuid bilanss on EL-i jaoks negatiivne: kaubavahetusel on puudujääk üle 300 miljardi euro. Täiendav ebakindlus tuleneb Pekingi haruldaste muldmetallide ekspordikontrollist, mis seab Euroopa tööstusettevõtetele väljakutseid.

Kasvavad pinged ja väljakutsed

Hiina ja ELi suhted on ristteel. Kuna 2025. aastal täitub kahe poole diplomaatiliste suhete 50. aastapäev, iseloomustavad neid üha suurenevad pinged ja väljakutsed. Kahepoolne kaubandus, mis algas 1975. aastal umbes 2,4 miljardi dollariga, on kasvanud muljetavaldava 780 miljardi dollarini aastas. Kuid vaidlused tariifide, inimõiguste ja geopoliitiliste küsimuste üle panevad partnerlusele pinget. Eelkõige viib vaidlus Hiina elektrisõidukitele antavate valitsuse toetuste üle selleni, et EL kehtestab tariifid, millele Hiina vastab Euroopa tööstustele, sealhulgas Prantsuse konjakisektorile, vastutariifidega.

Ka poliitiline kliima on Brüsselis pingeline. Pärast 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimisi on Hiina poliitika vastuoluline; Kui Balti riikide ja Ida-Euroopa parlamendiliikmed nõuavad rangemaid kaubandustõkkeid, siis Saksamaa ja Prantsusmaa esindajad nõuavad tasakaalustatud suhtlemist Hiinaga. Ursula von der Leyen juhib Euroopa Komisjoni, kuna see püüab säilitada tasakaalu diplomaatia ja strateegilise autonoomia vahel, samal ajal kui ELi uus välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallas hakkab alates 2024. aasta detsembrist tegelema Hiina majandusliku sunniga seotud väljakutsetega.

Kokkuvõte hetkeriskidest

Komisjonisiseseid pingeid, sealhulgas Kallase ja kaubandusvoliniku Valdis Dombrovskise vahel, suhtub Brüsseli ajakirjandus kriitiliselt. Samuti on mures Pekingi soovimatus dialoogis ja lobitöös osaleda, aga ka süüdistused majanduslikus sunnitöös ja spionaažis. Arvestades neid väljakutseid, kavatseb EL suurendada oma jõupingutusi, et võidelda välismaiste sekkumiste vastu julgeolekuga seotud sektorites. Praeguses pingelises olukorras jääb Venemaa agressiooni kontekstis põhiprobleemiks ELi toetus Ukrainale, samal ajal kui sisekliima pingestavad üha enam eesootavad otsused, nagu Belgia ametiühingute üldstreik 31. märtsil.

Lähikuud on Hiina ja ELi suhete stabiilsuse jaoks otsustava tähtsusega, allutades nii majandusliku kui ka poliitilise suhtluse kriitilise kontrolli.

Kuidas Väike ajaleht aruannete kohaselt seisavad Brüsselis ja Pekingis otsustajad silmitsi mitmete väljakutsetega EL reporter käsitletakse kasvavaid pingeid ja suhete keerukust.