ELi majandusleping Mercosuriga: kas see lõhestab liidu uuesti?

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Euroopa Komisjoni juht Ursula von der Leyen osaleb Notre-Dame'i taasavamisel, kuna Mercosuri kokkulepe jätkub.

EU-Kommissionschefin Ursula von der Leyen nimmt an der Wiedereröffnung von Notre-Dame teil, während der Mercosur-Deal weiter polarisiert.
Euroopa Komisjoni juht Ursula von der Leyen osaleb Notre-Dame'i taasavamisel, kuna Mercosuri kokkulepe jätkub.

ELi majandusleping Mercosuriga: kas see lõhestab liidu uuesti?

EL-i verstapost: samal ajal kui EL-i komisjoni juht Ursula von der Leyen teatas Montevideos olulise kaubanduslepingu sõlmimisest Mercosuri riikidega, oli ta sisenemas poliitilisele miiniväljale. Läbirääkimised algatati algselt 25 aastat tagasi ja nüüdseks on sõlmitud tehing, mille eesmärk on pakkuda uusi majanduslikke väljavaateid enam kui 770 miljonile inimesele. Tariifid peaksid langema, investeeringuid tuleks edendada ja turud avada kõigile osapooltele. Von der Leyen kirjeldab seda kui olulist poliitilist vajadust demokraatiate vaheliste sidemete tugevdamiseks Süddeutsche Zeitung teatatud.

Poliitiline risk von der Leyeni jaoks

Lepingust saab aga poliitiline küsimus. Nagu von der Leyen märgib, võib see ELi veelgi lõhestada, eriti Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Kui kantsler Olaf Scholz toetab kokkulepet, siis Prantsusmaa president Emmanuel Macron on hädas oma poliitilise nõrkusega. Vaatamata Montevideo hoogudele võib EL nüüd jõuda uude lahknemise faasi, kuna sellised liikmesriigid nagu Prantsusmaa, Holland, Austria ja Iirimaa on muret tekitanud. Itaalia positsioneerib end kriitiliselt, mistõttu on tehingu heakskiit kõikuv, teatavad mitmed meediakanalid.

Tähelepanuta ei saa jätta ka Ladina-Ameerika probleeme. Mercosuri riigid peavad üha enam silmitsi seisma ülemaailmse kaubanduse väljakutsetega, eriti Hiina mõjuga. Sellest on saanud Lõuna-Ameerika peamine tooraine ostja ja see domineerib piirkondlikul turul. Kui von der Leyen kiidab tehingu õnnestumist, siis keskkonnakaitsjad ja ametiühingud hoiatavad selle võimalike negatiivsete mõjude eest, nagu näiteks metsade raadamise sagenemine ja töökohtade kadumine EList pärit odavamate importkaupade tõttu. Need kriitilised hääled võivad veelgi õhutada arutelu kaubanduslepingu üle, ütleb The Väike ajaleht.