Väljasaatmist meenutades: parlament austab kodumaalt ümberasustatud inimeste saatust

Väljasaatmist meenutades: parlament austab kodumaalt ümberasustatud inimeste saatust

26. juunil 2025 toimus Austria parlamendis märkimisväärne mälestusüritus, millega tähistati 80. aastapäeva saksakeelsete inimeste kodumaalt väljasaatmisest. See sündmus austas paljude miljonite inimeste saatust, sealhulgas endistelt Habsburgide monarhia kroonimaadelt pärit vanaausterlaste saatust, kes olid pärast Teist maailmasõda välja juuritud. Rahvusnõukogu president Walter Rosenkranz avas ürituse tungiva üleskutsega Austria ja parlamendi vastutusele säilitada väljasaadetute pärandit ja uurida nende ajalugu, mida seni on käsitletud vaid ebapiisavalt. OTS teatatud.

Kagu-Euroopa Saksa Kultuuri ja Ajaloo Instituudi direktor Florian Kührer-Wielach pidas loengu väljasaatmiste ajaloolisest taustast. Ta pooldas keeruka ajaloo omaksvõtmist ilma "kollektivismi" riskita. See oli ülioluline punkt, sest väljasaatmised ei olnud mitte ainult natsionaalsotsialismi tagajärg, vaid ka rahvusvaheliste võimumängude, sealhulgas Hitleri-Stalini pakti tagajärg, mis pani aluse vägivaldsetele rünnakutele. Rosenkranz meenutas jõhkraid asjaolusid, mille all ümberasustatud inimesed kannatasid, ja nimetas kohutavate vägivallategude näitena "Brno surmamarssi".

Mälu ja integratsioon

Austria ümberasustatud inimeste integreerimise väljakutsed, millest Kührer-Wielach rääkis, on endiselt aktuaalne teema. See lõimumine oli raske, sest ühiskond osutus sageli üle jõu käivaks. Selles kontekstis andis endine Bundestagi liige Hartmut Koschyk ülevaate ümberasustatud inimeste kohtlemisest Ida- ja Lääne-Saksamaal, mida iseloomustas nii diferentseerimine kui ka taandareng. Eelkõige SDV-s nimetati ümberasustatud inimesi „ümberasujateks”, mis ei andnud õiglust nende tegelikule kogemusele.

Perspektiivide rohkus ümberasustatute saatuse kohta kirjeldab ka kirjanduse ja teadustöö olulist rolli. Eva Hahni ja Hans Henning Hahni teosed nagu *Expulsion in German Remembrance* ning arvukad muud uurimistööd käsitlevad seda teemat ning pakuvad erinevaid vaatenurki sundrändele, selle ajaloolisele kontekstile ja sellest mõjutatud isikutele järgnevatele väljakutsetele, nagu näiteks bpb.de näitab.

Sotsiaalne mõju

Pärast sõda ootas Saksamaad hinnanguliselt 14 miljoni ümberasustatud inimese saatus. Nad elasid alguses ülerahvastatud vastuvõtulaagrites idapiiril, enne kui nende edasine teekond Saksamaa läände või ida poole otsustati sageli juhuslikult. Umbes kaheksa miljonit ümberasustatud inimest leidis lõpuks tee hiljem Saksamaa Liitvabariigiks, samas kui umbes 4,1 miljonit sattus Nõukogude okupatsioonitsooni. Seal saadeti 80 protsenti ümberasustatud inimestest maapiirkondadesse, mis tõi kaasa olulise muutuse rahvastiku struktuuris. Mõnes Mecklenburgi külas oli välismaalasi rohkem kui kohalikke ja ümberasustatud inimesed moodustasid kuni 24 protsenti kogu SDV elanikkonnast. MDR märkmeid.

Parlamendis toimunud mälestusüritus ja sellega kaasnevad diskursused annavad mõista, et väljasaatmise teema ja väljasaadetute roll kollektiivses mälus ei ole ainult killuke ajalugu, vaid jääb elavaks ka olevikus. Selle teema diferentseeritud uurimine on ülioluline kõigi Austria inimeste paremaks mõistmiseks ja tulevaseks sotsiaalseks integratsiooniks.