Energia üleminek mahajäänud: võrgud on kiiresti vaja ümberstruktureerida!

Energia üleminek mahajäänud: võrgud on kiiresti vaja ümberstruktureerida!

4. juulil 2025 toimus Raadio Ö1 saates vestlusring “pointins”, mis keskendus teemale “elektrivõrk, soojus ja kerge tuul”. Moderaator DI DR. Friedlich Kupzog sai tervitada kahte eksperti: DI Gerhard Christinerit APG-st ja esindajat AIT-st. Saates oli kuulajatel võimalus oma mured telefoni teel välja öelda. Helistaja kommenteeris 28. ja 32. minuti vahel kiireloomulisi probleeme, mis mõjutavad elektrivõrgu tervist ja tulevikku.

Kuulaja tõi välja, et vaja pole pelgalt võrgu kohandamist kasvava rohelise elektri nõudlusega, vaid ka süsteemi põhimõttelist ümberkorraldamist. Eelkõige kritiseeris ta ebapiisavat suhtlust põhi- ja jaotusvõrguettevõtjate vahel. Minutitel 32–37 nõustusid Kupzog, Christiner ja AIT ekspert, et energiaüleminek nõuab süsteemi põhjalikku ümberkorraldamist. Rõhutati, et võrgu ümberkorraldamine peaks toimuma alt-üles, st operaatorite madalamatelt tasanditelt, mitte hierarhiliselt ülalt alla.

Võrgukoostöö kiireloomulisus

Christiner rõhutas, et Austrial puudub tulevikku vaatav terviklik elektrivõrgu plaan. Võrguettevõtjad peaksid tõhusate lahenduste leidmiseks üle minema koostööle. Peamine probleem on ka nende kohanduste rahaline mõju tarbijatele, keda mõjutavad võrgutasude tõus. Sellised kommentaarid on väga olulised, arvestades praegusi väljakutseid, millega kogu elektritaristu silmitsi seisab.

Olukord pole kriitiline ainult Austrias. Ka Saksamaa elektrivõrgud seisavad silmitsi tõsiste väljakutsetega. Energia üleminekuprotsess toob kaasa uued nõuded elektrivõrgule, mis oli algselt mõeldud elektri transportimiseks suurtest elektrijaamadest tarbijateni. Üle 35 000 kilomeetri olemasoleva infrastruktuuriga, mida haldavad neli suuremat ülekandesüsteemi haldurit Amprion, 50Hertz Transmission, TenneT ja TransnetBW, on vaja olulisi kohandusi. Elektriautode, soojuspumpade ja taastuvate energiaallikate (nt tuule- ja päikeseenergia) integreerimine nõuab võrguoperatsioonide põhjalikku ümbersuunamist.

Sihipärased kohandused tuleviku jaoks

Võrgu laiendamise väljakutsed puudutavad eelkõige kesk- ja madalpingevõrke, kuna üle 90% uutest süsteemidest toidavad sisse detsentraliseeritult. Nende jaotusvõrkude roll muutub eriti oluliseks usaldusväärse elektrivarustuse tagamiseks. Sageli tajutakse laienemist aga koormana loodusele ja elanikele ning nii BDEW kui ka WWF apelleerivad läbipaistva ja kaasava planeerimise vajadusele. Võrgu laiendamist tuleks alati käsitleda viimase abinõuna pärast seda, kui kõik võrgu optimeerimise võimalused on läbi vaadatud.

Sellegipoolest püsib pikaajaline eesmärk: aastaks 2030 peaks 80% elektrist tulema taastuvatest energiaallikatest ja sajandi keskpaigaks peaks varustus tulema täielikult sellest. See pole mitte ainult väljakutse, vaid ka vajadus, arvestades kliimaeesmärke ja tuumaenergiaga seotud riske. Elektrivõrgu infrastruktuuri ümberehitamine on keskse tähtsusega, et optimeerida taastuvelektri sisse- ja transporti tarbimiskeskustesse.

Üldiselt on selge, et nii Austrias kui ka Saksamaal on vaja kiiresti tegutseda. Elektrivõrkude ümberehitused ja uusehitus on aluseks edukale energiaüleminekule, mis ei pea tagama ainult ökoloogilist rahu, vaid tagama ka varustuskindluse. Ökonews ja [BDEW](https://www.bdew.de/online-magazin-zwei Thousand50/interface/paradigmenwechsel-intromnets) pakuvad seda väärtuslikku teemat selle aja jooksul WWF rõhutab kodanike osaluse tähtsust.