Põllumeeste protestid Weserberglandis: vaikne enne tormi?

Põllumeeste protestid Weserberglandis: vaikne enne tormi?

Weserbergland.Põllumajanduses on meeleolud pärast jaanuarikuist massimeeleavaldusi mõnevõrra rahunenud, kuid probleemid pole kaugeltki lahenenud. Eelmisel aastal kavandatud rahakärbete vastu protestinud piirkonna põllumehed on jätkuvalt mures. Uus rajooni talunik Friedrich Hake ütleb: „Kui valitsus tuleks tagasi uute määrustega, mis meie rahalist olukorda halvendasid, läheksime kohe tagasi tänavatele.”

Detsembris otsustas föderaalvalitsus kehtestada põllumajanduslikule diislikütusele maks, mis leidis põllumeeste seas suurt rahulolematust. Pärast paljusid proteste, sealhulgas meeleavaldusi Berliinis, otsus osaliselt tühistati, kuid põllumehed tunnevad end endiselt surve all. Kolmandik esialgsetest meetmetest jääb kehtima, sealhulgas põllumajandusliku diislikütuse maksuvabastuse järkjärguline kaotamine 2027. aastaks.

Meeleolu on segane

Endine rajooni talunik Karl-Friedrich Meyer kommenteeris olukorda ja võrdles hinnakujundust Prantsusmaa omaga, kus põllumehed kasutavad traktorite kütusena kütteõli, mis on oluliselt odavam. "Probleemid ei ole ainult rahalised, need on seotud ka konkurentsiga teiste Euroopa riikide põllumeestega. Peame vältima enda mahajäämist," jätkas Meyer.

Põllumeeste jaoks on ülioluline, et paljud tooted, mida ei toodeta kohapeal, tuuakse välismaalt sisse. Meyer toob välja väljakutsed: "Sealihakotletid on pärit riikidest, kus ei ole nii rangeid loomade heaolu eeskirju kui meil. See teeb meile muret ja me küsime endalt, miks meie tooteid EL-is samamoodi ei hinnata."

Mahepõllumees Hake näeb praeguses olukorras helgeid kohti, kuid rõhutab, et planeerimiskindlusest jääb puudu. Eelkõige kritiseerib ta poliitikat, mis ei näe põllumehi täispartneritena. "See toob kaasa kehva investeerimiskliima, " selgitab Hake. Ta lisas ka, et väiksem teraviljasaak oleks mõjutanud üldist saagitaset.

Teine probleem, millega põllumehed silmitsi seisavad, on bürokraatia. Hake mäletab 2015. aasta pagulaskriisi, kui ta plaanis pagulasi hooajatöölisteks palgata, kuid otsustas bürokraatlike takistuste tõttu selle vastu. "Pingutus oli nii suur, et me ei saanud seda rakendada, kui taimed pidid kasvama," ütles talunik.

Paljude põllumeeste masendav tunne on hirm sattuda poliitiliste avalduste tegemisel "parempoolsesse nurka". Meyer võttis selle kokku: "Me ei ole kõige vastu, me tahame lihtsalt perspektiive ja õiglasi tingimusi." Vaatamata väljakutsetele on ka põllumehed teadlikud kliimamuutuste tegelikkusest ja rõhutavad, et lahenduste leidmise eest lasub igaühe kohustus.

Viimased arengud Brüsselis, nagu teeäärsete eeskirjade kohandamine vahetult enne EL-i valimisi, lisavad põllumeeste seas segadust. Meyer väljendab muret, et kodanikud ei mõista, kui palju tööd läheb põllumajandusse ja kui palju mõjutavad poliitilised otsused ettevõtjaid.

Selle taustal on näha, kuidas olukord edasi areneb. Põllumehed loodavad poliitikutelt suuremat mõistmist ja toetust, et kindlustada endale pikas perspektiivis elatis. Lisateavet selle teema kohta leiate üksikasjalikust aruandest saidil www.dewezet.de.