Vaatamata võimukaotustele saab AfD-st Saksamaal tugev jõud

Vaatamata võimukaotustele saab AfD-st Saksamaal tugev jõud

Saksamaa poliitiline süsteem on loodud äärmuslaste välistamiseks. Kuid riik seisab silmitsi uue poliitilise reaalsusega, mis on nihkunud paremale. Die einstige Außenseiterpartei Alternatiiv Saksamaale (AfD) on nüüd kindlalt Saksamaa poliitilises struktuuris.

Valimistulemused ja poliitilised muutused

Peavoolu konservatiivsed parteid, nagu küsitlused ennustasid, võitsid pühapäevastel valimistel suurima osakaalu häältest ja püüavad moodustada järgmist valitsust, samal ajal kui AfD jäi teisele kohale. Kuid see teine ​​koht on märkimisväärne tulemus erakonna jaoks, mis küll tõenäoliselt ametisse ei saa, kuid mille mõjuvõim kasvab.

AfD on kahekordistanud oma toetust alates viimastest valimistest 2021. aastal, kus ta kogus 10,3% häältest. See on nüüd esimene paremäärmuslik partei Saksamaa Liitvabariigi ajaloos, mis saavutas nii laiaulatusliku avalikkuse poolehoiu ning on suurendanud oluliselt ka oma kohtade osakaalu Bundestagis.

Piirkondlikud tugevused ja tugi

AfD suutis võita eriti palju valijaid Ida-Saksamaal, kus tal on pikka aega olnud tugipunkt. Kuid AfD leidis märkimisväärset poolehoidu ka riigi lääneosas, näiteks seisva majanduse ja kõrge tööpuudusega vaevlevas tööstuslinnuses Gelsenkirchenis ning Kaiserslauternis, mida ümbritsevad mitmed USA sõjaväebaasid.

"Me pole kunagi olnud nii tugevad – oleme suuruselt teine ​​jõud," ütles AfD kaasesimees Alice Weidel oma pöördumises Berliini rahvahulgale pärast seda, kui pühapäeva õhtul avalikustati valimistulemused.

Poliitilised reaktsioonid ja väljakutsed

Meeleolu AfD valimisrallil Berliinis oli eufooriline, kui ekraanidele ilmusid esimesed tulemused ja inimesed juubeldasid Saksamaa lippudega. CDU liider Friedrich Merz, kellest peaks saama Saksamaa järgmine kantsler, kuulutas välja võidu ja kritiseeris USA sekkumist valimiskampaaniasse, kus Trumpi administratsiooni kõrged liikmed toetasid AfD-d.

"Need sekkumised pole vähem dramaatilised ja lõpuks ennekuulmatud kui sekkumised, mida oleme näinud Moskvast," ütles Merz. AfD asutati 2013. aastal vastuseks Euroopa finantspoliitikale ja on pikka aega olnud ankurdatud Saksamaa poliitika äärealadele, riigis, mida natsiminevik on räsinud. Paremäärmuslikesse parteidesse on alati suhtutud ettevaatlikult.

Pöördepunkt Saksamaa poliitikas

AfD suutis 2017. aastal esmakordselt kindlustada kohad Bundestagis, kuid on oma jäiga migrantide- ja islamivastase retoorika tõttu võidelnud traditsioonilises meedias nähtavuse pärast. Need valimised on esimene kord, kui erakond esitab kantslerikandidaadi.

AfD kutsub üles “remigratsioonile” – migrantide massilisele väljasaatmisele. Seda vastuolulist poliitikat võrreldakse sageli natsiajastuga. Saksamaa võimud kahtlustavad erakonda ametlikult paremäärmusluses ja osa selle struktuuridest on jälgimise all.

Poliitiline debatt ja strateegilised orientatsioonid

Kuid tundub, et see kõik on muutunud. AfD on praegu Saksamaa suurim opositsioonipartei, mis teeb sellest tõsise poliitilise mängija, mida ei saa ignoreerida. See on Saksamaal debatti suuresti domineerinud ja sundinud traditsioonilisi rivaale valijate hoidmiseks rohkem tegema.

AfD tõus peegeldub ka teistes Euroopa riikides, kus paremäärmuslus on mõjuvõimu saavutanud. Hollandis, Prantsusmaal või Austrias ei saa selliseid parteisid enam lihtsalt poliitiliste autsaideritena tagasi lükata, kui nad on võitnud märkimisväärse osa häältest või isegi juhivad riiki Itaalias.

Surve väljakujunenud erakondadele

Märkimisväärse hääle omamine parlamendis tähendab, et AfD saab "suuremaid parteisid tugevamalt positsioonilt survestada," selgitas Keele ülikooli võrdleva poliitika lektor Gemma Loomes. "Toetuse kasv innustab erakonda võib-olla isegi agressiivsemalt rääkima teemadel, mis on talle kõige olulisemad, kuid millega suuremad erakonnad ei soovi tegeleda," lisas ta.

See tõstatab küsimuse: kas nn tuletõrjesüsteem – Saksamaal väljakujunenud erakondade mitteametlik kokkulepe hoida AfD võimult – võib jääda kehtima?

Tulevikuväljavaated ja valimiseesmärgid

AfD noorteorganisatsiooni "Junge Alternative" (JA) juht ütles valimisõhtul CNN-ile enesekindlust demonstreerides, et on "kindel", et pärast pühapäeva tuletõrjesüsteemi enam ei eksisteeri. Merzi vastuoluline otsus jaanuaris AfD abiga immigratsiooniseadus läbi suruda võib olla varane märk sellest, kuidas ta kavatseb oma kantsleriametis edasi minna.

Poliitilised prognoosid näitavad, et AfD poliitikud on juba võtnud sihiks järgmised valimised 2029. aastal, mil nad on veendunud, et tuletõrjesüsteemi enam ei eksisteeri. «Olen kindel, et see niinimetatud «tuletõrjesüsteem» saab pärast neid valimisi otsa,» ütles JA esimees Hannes Gnauck pühapäeva õhtul. “There will be a CDU after Friedrich Merz, and this CDU will have to work with the AfD.”

Poliitilised riskid ja ebakindlus CDU jaoks

Merzil seisab nüüd silmitsi peen joon, kui ta üritab moodustada uut valitsust ja määrata CDU-le uut kurssi. CDU oli sõjajärgsel perioodil alati kohal ja mängis keskset rolli Ida- ja Lääne-Saksamaa taasühendamisel. Kuid samal ajal on pärast tema viimast valitsemisperioodi kõik muutunud.

Merz on lubanud AfD-le vastu seista suunata partei tagasi konservatiivsemate juurte juurde. See pööre sisaldab aga riske. See võib tugevdada AfD-d, samal ajal kui CDU isoleerib oma vasaktsentristide valijaskonna. Loomese sõnul on see otsus "oht täis".

"AfD on positsioneerinud end ainsa parteina, kes on valmis rääkima immigratsioonist ja nõudma radikaalseid meetmeid tajutava probleemi lahendamiseks," ütles ta. "Kui CDU positsioneerib end selles valdkonnas, on oht, et teda peetakse AfD vähem autentseks versiooniks."

Merzi juhitavasse uude valitsusse kuulub tõenäoliselt ka teine ​​suur vasaktsentristlik erakond Sotsiaaldemokraadid (SPD), mis juhtis eelmises koalitsioonis ja tõusis pühapäeval kolmandaks. Kuid koalitsiooni loomine võib osutuda keeruliseks, sest kaks osapoolt võivad mõnes võtmeküsimuses, eriti välispoliitikas, eriarvamusele jääda.

Atlandi-ülesed suhted ja uued väljakutsed

Kui Saksamaa on pikka aega suhtunud paremäärmuslikesse parteidesse vastumeelsusega, mida teistes Euroopa naabrites pole nähtud, siis mõned sakslased usuvad, et on aeg murda vanad tabud. AfD tugev Atlandi-ülene toetus tugevdab seda seisukohta.

Tehnikamiljardär Elon Musk rääkis üllatusesinemise ajal AfD valimiste avamisel jaanuaris, öeldes: "Liiga keskendutakse minevikusüütele ja me peame sellest üle saama." Oma kõnes, mis sarnanes AfD seisukohtadega, pälvis ta tormilise aplausi.

Samal ajal ütles USA asepresident JD Vance Müncheni Julgeolekunõukogus peetud karmis kõnes, et demokraatias pole "tuletõrjesüsteemidele kohta", mis viitab selgelt AfD-le. Merz on sunnitud võitlema Trumpi administratsiooniga, kes kiidab peamist rivaali ja näib lõhkuvat pikaajalisi julgeolekusidemeid Euroopa ja USA vahel.

Tugev Berliin ja ühtne Euroopa tunduvad tähtsamad kui kunagi varem. Kontinent otsib juhtpositsiooni, kui Trump jätkab Ukraina-teemalisi rahuläbirääkimisi ilma tema osaluseta. Merzi jaoks on Euroopa iseseisvumine USA-st esmatähtis. "Minu lõppeesmärk on tugevdada Euroopat nii kiiresti kui võimalik, et saaksime samm-sammult tõeliselt iseseisvuda USA-st," ütles ta pühapäevaõhtusel televisioonipaneelil koos teiste parteijuhtidega.

Samal ajal kui Saksamaa poliitiline peavool on radikaalsest parempoolsest valitsusest ära pöördunud, on Merzi väljakutsed alles algamas.

Kaastööd Nadine Schmidt, CNN