Baltimaad teevad Venemaale lõpu: ajalooline energeetika pöördepunkt!

Baltimaad teevad Venemaale lõpu: ajalooline energeetika pöördepunkt!

Ajalooline päev Baltikumi jaoks: 8. veebruaril 2025 eraldusid Eesti, Läti ja Leedu lõpuks Venemaa elektrivõrgust. Kohaliku aja järgi kell 9 hommikul ühendati kolm riiki, mis olid aastaid ühises energiasüsteemis ühendatud Venemaa ja Valgevenega, lahti Nõukogude ajast pärit nn BRELL-võrgust. Sujuv üleminek, mis jäi tarbijatele märkamatuks, teatavad võrguoperaatorid. Balti riikide elektrivarustus töötab ühe päeva saarerežiimil, enne kui ühendatakse pühapäeval täielikult Euroopa võrguga kroon teatatud. See tulevikku vaatav otsus pole mitte ainult iseseisvuse aastapäev, vaid seda võib tõlgendada ka tugeva signaalina Venemaa geopoliitilise ohu vastu.

Euroopa elektrisüsteemiga integreerimine on samm, mis hõlmas ulatuslikke investeeringuid uude infrastruktuuri ja mida EL rahaliselt toetas. Kulud olid 1,6 miljardi euro ringis ning oodata on mõõdukat elektrihinna tõusu kuni euro kuus. Eesti kliimaminister Yoko Alender ütles selgelt: "See on hind, mida tasub iseseisvuse ja turvalisuse eest maksta." Balti riigid tunnistavad kiireloomulisust võimalikust vaenlasest sõltuvusest lahti murdmise vajadust, eriti pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse, mistõttu keskendutakse nüüd energiajulgeolekule, mida tunnistas ka Euroopa Liidu välispoliitika juht Kaja Kallas, kes nimetas sammu "võiduks vabaduse eest".

Õppetunnid Saksamaale

Venemaa energiasüsteemist lahtisidumist ei tähistata mitte ainult Balti riikides, vaid see pakub väärtuslikke õppetunde ka Saksamaale. Julius von Freytag-Loringhoveni kaastöö n-tv Rõhutab, et Balti riigid tegutsesid oma riikliku julgeoleku tagamiseks kriitilisest vajadusest. Sõltuvus autoritaarsest võimust võib kiiresti muutuda strateegiliseks riskiks. See eeldab ulatuslikke muudatusi Saksamaa energiapoliitikas, sarnaselt Balti riikidega: kaubandussuhete mitmekesistamine ja riskide järsk vähendamine on riigi julgeoleku säilitamiseks hädavajalikud.