Sõnumiteenuste monitooring: Uus vanusepiirang tekitab elevust!

Sõnumiteenuste monitooring: Uus vanusepiirang tekitab elevust!

19. juulil 2025 võttis Austria rahvusnõukogu vastu seaduse, mis reguleerib vajadusel sõnumitoojate teenuste jälgimist. See uus seadus on juba tekitanud segadust, eriti privaatsuskaitsjate seas. SPÖ riigisekretär Jörg Leichtfried tõrjus kriitikat kui põhjendamatut ning rõhutas, et Austria julgeolekuolukord tingis äärmuslike kuritegude suurenenud arvu ja üle 100 kõrge riskiga isiku. Leichtfriedi sõnul peaks aasta lõpuks rakenduma ka sotsiaalmeedia kasutamise vanusepiirang 15 aastat, arutelu sai alguse pärast juunis Grazis toimunud tulistamisjuhtumit.

Leichtfried ja teised julgeolekuasutused, sealhulgas siseminister Gerhard Karner ja föderaalse kriminaalpolitsei büroo juht Andreas Holzer, nõuavad, et jälgimismeetodit laiendataks, et see hõlmaks ka uimastitega seotud kuritegusid. Järelevalve uue seaduseelnõu alusel peaks toimuma alles kolmeliikmelise kolleegiumi korraldusel ja Siseministeeriumis asuva õiguskaitseametniku järelevalve all, kellel on juurdepääs kogutud toimikutele. Järelevalvetarkvara hange toimub eeldatavasti järgmise kahe aasta jooksul, kuigi jääb selgusetuks, kas valikusse pääseb ka Iisraeli firma “Dream Security”.

Kriitika sõnumiteenuste seirele

Privaatsete krüpteeritud vestluste jälgimine õiguskaitseorganite jaoks on uue seadusega seotud poleemika keskmes. Austria Interneti-tööstuse katusorganisatsioon (ISPA) on võtnud ägedalt määruse vastu sõna. ISPA peasekretär Stefan Ebenberger hoiatas, et sellised meetmed võivad tekitada või ära kasutada turvalünki, mida võivad ära kasutada ka kurjategijad. Samuti rõhutas Ebenberger, et nuhkida saab mitte ainult kahtlustatavate, vaid ka asjasse mittepuutuvate inimeste järele, mida ei saa tehniliselt piirata. Ta pooldas, et põhiõigustesse sekkumist tuleks käsitleda ainult kõige raskemate põhiseadusevastaste kuritegude puhul.

Kavandatud seire peaks piirduma teatud aja jooksul saadetavate sõnumitega ja selle suhtes tuleks kohaldada rangeid turvakriteeriume. Selles kontekstis viidati ka juhtumile Poolas, kus valitsus luuras opositsiooni järele. Uus seadusandlus on täpsem kui 2019. aasta tagasilükatud föderaalne Trooja ettepanek, kuid endiselt on muret, et pärast kontserdile suunatud rünnakut võivad järelevalvenõuded suureneda.

Andmekaitse ja tehnoloogiline järelevalve

Digitaliseerimine ja uued tehnoloogiad seavad praegustele andmekaitseseadustele suuri väljakutseid. Euroopa andmekaitseinspektor (EDPS) vastutab tehnoloogia arengu hindamise eest seoses selle mõjuga andmekaitsele. Selles rõhutatakse, et privaatsuse kaitsmiseks on vajalik ennetav tehnoloogia jälgimine. Sellised tehnoloogiad nagu keskpanga digitaalsed valuutad või seletatav tehisintellekt kuuluvad Euroopa andmekaitseinspektori pädevusse, mis juhib ka avalikke arutelusid tehnoloogiaga seotud andmekaitseküsimuste üle.

Üha olulisemaks peetakse andmekaitseasutuste ja tehnoloogia pakkujate vahelise koostöö vajadust. Nende meetmete näide on Website Evidence Collectori (WEC) arendamine, mis kogub tõendeid isikuandmete töötlemise kohta ja annab veebisaidi haldajatele ja kasutajatele parema ülevaate. Sellised algatused näitavad soovi saavutada tasakaal turvavajaduste ja privaatsuse kaitse vahel.