Messengeri jälgimine vaatluse all: ÖVP kutsub üles rangemale kontrollile!

Messengeri jälgimine vaatluse all: ÖVP kutsub üles rangemale kontrollile!

Praegune arutelu sõnumitoojate jälgimise üle Austrias paljastab sügava poliitilise konflikti valitsusparteide ja opositsiooni vahel. Siseminister Gerhard Karner (ÖVP) on selgelt sõna võtnud sõnumitoojate jälitustegevuse kasutamise poolt kriminaalõiguses. Puls24 saates “Mõlemad pooled elavad” rõhutas ta, et vastutus selle eest lasub justiitsministeeriumil ning kirjeldas meedet kui “mõistlikku”. Viin.at

Üleskutsed volituste suurendamiseks ei ole uued. Prokuröride liidu esinaine Elena Haslinger nõuab riigiprokuratuurile samu õigusi kui riigi julgeolekuasutusele. Ka föderaalse kriminaalpolitsei büroo juht Andreas Holzer pooldab kriminaalpolitseile vastavate volituste tagamist ning kritiseerib, et seni on meetmeid võetud vaid terrorismi puhul. Karner toetab neid üleskutseid selles valdkonnas karmistamiseks, viidates, et rakendamine eeldaks kriminaalmenetluse seadustiku muutmist.

Poliitilised reaktsioonid seadusandlusele

Reaktsioonid sõnumitoojate jälitusseaduse eelnõule on aga erinevad. Samal ajal kui Karner ja ÖVP lükkavad meetmeid edasi, lükkab NEOS-i klubi esimees Yannick Shetty kindlalt tagasi ohuseire laiendamise teistele kuritegudele. Ta annab siseministrile "selge stoppmärgi". Rohelised toetavad ka sõnumitoojate jälitustegevuse tagasilükkamist ja näevad end oma positsioonis tugevdatuna. Digitaliseerimise eestkõneleja Süleyman Zorba kirjeldab föderaaltrooja otsust kui "tammi purunemist" ja hoiatab võimalike riskide eest.

Seaduseelnõu esitas föderaalvalitsus 8. aprillil ja see on praegu kaheksa nädalat kestva läbivaatamise protsessis. Meetme eesmärk on jälgida "ohtusid" mobiilseadmetes spetsiaalse tarkvara abil ning krüpteeritud teenuste, nagu WhatsApp, Telegram, Signal ja Threema kaudu suhtlemisel. Kriitikud hoiatavad ägedalt põhiõiguste rikkumise ja opositsiooniliikmete, ajakirjanike ja vilepuhujate võimaliku kuritarvitamise eest. Poliitika sees

Üksikasjad seiretehnoloogia kohta

Julgeolekuasutused on juba aastaid nõudnud neile sidekanalitele suuremat juurdepääsu, kuigi senised jälgimisvõimalused piirdusid spetsiaalsete tarkvaralahendustega, nn troojalastega. Konstitutsioonikohus tunnistas kavandatava föderaalse troojalase põhiseadusevastaseks 2019. aastal. Võimalike rünnakute reguleerimiseks on nüüdseks saavutatud kokkulepe, mis võimaldab teatud tingimustel sõnumitooja jälgimist. See hõlmab seda, et kuriteo eest tuleb karistada minimaalse karistusega kümneaastase vangistusega ja järelevalve piirdub maksimaalselt 30 juhtumiga aastas. Heakskiidu peab andma ka kolmest kohtunikust koosnev kolleegium.

Õigusraamistik näeb ette, et õiguskaitseametnikul on kasutatud tarkvara kontrollimiseks aega kolm kuud. See tarkvara on tõenäoliselt programmeeritud ainult messengeri teenuste jälgimiseks. Privaatsuskaitsjad tõstatavad muret võimalike turvaaukude pärast, mida need meetmed võivad tekitada. Kriitiliselt vaadeldakse ka seda, et sõnumivalve ja telefonivalve õiguslik alus on erinev. Ajakirjandus