Abivajavad leibkonnad: Rohelisele energiale üleminekuks kuni 1000 eurot rohkem!

Abivajavad leibkonnad: Rohelisele energiale üleminekuks kuni 1000 eurot rohkem!

FPÖ Alam-Austria energeetika pressiesindaja LAbg. Dieter Dorner väljendab muret kasvavate võrgukulude ja rahalise koormuse pärast, mida majapidamised peavad energiaülemineku tõttu ootama. Dorneri hinnangul võivad peredele lisanduvad aastased kulud ulatuda kuni 1000 euroni, mida ta kirjeldab “rohelise ideoloogia” ning must-rohelise föderaalvalitsuse ja praeguse foorikoalitsiooni poliitika otsese tulemusena. Tõusvad hinnad ei ole ainult lühiajaline nähtus, vaid avaldavad võrgukulude kaudu tarbijatele pikaajalist mõju, nagu ta selgitab värskes pressiteates.

Eelkõige hoiatab Dorner eelseisva energiasaaste laine eest, mis võib ilmneda alates 2025. aasta jaanuarist. Tarbijad on koormatud suurte investeeringutega võrgu laiendamisse, mis on vajalikud alternatiivse energiatootmise integreerimiseks Alam-Austrias. Alates 2025. aastast föderaalvalitsuse hindu vähendavad meetmed enam ei kehti, mis võib olukorda veelgi halvendada.

Kodumajapidamiste eeldatavad kulud

FPÖ eeldab, et majapidamiste aastased elektrikulud jäävad olenevalt leibkonna suurusest ja vastavast pakkujast 200–700 euro vahele. Arvutusnäites antakse neljaliikmelisele perele aastas lisakulu 3500 kWh tarbimise juures ligikaudu 760 eurot, samas kui üksik leibkond peab 1500 kWh tarbimise juures arvestama ligi 300 euro suuruse lisakuluga aastas. See areng on seotud ka kriitikaga alternatiivenergiale kiire ülemineku kohta, mis võib Dorneri sõnul põhjustada suuri kulutusi. Samuti tuuakse välja, et gaasielektrijaamad on endiselt vajalikud pimedate perioodide kompenseerimiseks.

Teine keskne kriitikapunkt puudutab EL suuniseid renatureerimiseks ja välismõjude tagasilükkamist riiklikule energiapoliitikale. Dorner nõuab seetõttu elektri hinnalae pikendamist ning elektri- ja maagaasimaksude vähendamist.

Energia ülemineku kulud laiemas kontekstis

Energia ülemineku laiemas kontekstis ei tohiks alahinnata ühiskonna tulevast rahalist koormust. Näiteks Saksamaal seab valitsus eesmärgiks kliimaneutraalsuse saavutamise aastaks 2045, mis nõuab hinnanguliselt 11,3 triljoni euro suurust koguinvesteeringut. See vastab 540 miljardi euro suurusele iga-aastastele investeeringutele kuni 2045. aastani ülemaailmsete kliimaeesmärkide saavutamiseks.

Lisaks on oodata võrgutasude tõusu, mis moodustab juba praegu ligikaudu 28% elektrihinnast. Taastuvenergia laiendamine on vajalik söe kasutamise järkjärgulise kaotamise ja kasvava elektrinõudluse katmiseks. Hinnanguliselt kulub 2045. aastaks elektrivõrgu laiendamiseks ligikaudu 651 miljardit eurot. Need investeeringud, mis lõppkokkuvõttes kannavad tarbijad, on tulevase energiataristu, sealhulgas uute vesinikuvõrkude ja kliimasõbralike küttesüsteemide jaoks kesksel kohal.

Tulevased väljakutsed energiapoliitikas nõuavad ühiskonnas ümbermõtlemist, sest energia üleminekuga kaasnevat rahalist koormust ei saa eirata. Saab selgeks, et vajalikel investeeringutel ja poliitilistel otsustel on eelarvele kaugeleulatuvad tagajärjed.