Trumpi tollpoliitika: vabanemise päev” või majanduslik vareme?

Trumpi tollpoliitika: vabanemise päev” või majanduslik vareme?

USA - 2. aprillil 2025 kuulutas USA president Donald Trump seda päeva vabanemise päevaks ja käivitas seega kriitikalaine Ameerika Ühendriikides. Trump peab Ameerika Ühendriikide kaubanduse puudujääki selliste riikide suhtes nagu Saksamaa ja Hiina riiklik häbiasi ja kavatseb need puudujäägid range tollipoliitikaga lõpetada. Sellel sammul võivad olla tõsised tagajärjed ülemaailmsele kaubanduskorraldusele, mille USA kujundas pikka aega. Kriitikud kardavad, et uus tollpoliitika ohustab olemasolevat korraldust, mis on paljudes riikides õitsengu edendanud. Okonews teatas, et USA aktsiate hinnad on uue tariifi esimesel päeval langenud ja protesteerivad juhtivteadlased.

Trump on teatanud, et see on standardvarustuses 10 % 10 %, 20 % Euroopa kaupade puhul, üle 30 % Hiina ja peaaegu 50 % Vietnami puhul. Ta kirjeldab neid meetmeid kui vastumeetmeid Ameerika Ühendriikide kohtlemiseks teiste riikide poolt. Majandusteadlased, sealhulgas David Ricardo, väidavad, et vabakaubandus maksimeerib kõigi riikide õitsengu. Võrdlevate kulude eeliste teooria viitab sellele, et riigid peaksid spetsialiseeruma kauba tootmisele, mida saate kõige odavamalt teha. Kõrgemad tariifid võivad kahjustada ülemaailmset kaubandust ja eriti USA majandust, mis sõltub suuresti impordist.

tollpoliitika majanduslik mõju

USA hinnad võivad suurenenud tariifide tõttu tõusta, mis põhjustaks inflatsiooni. Eelkõige mõjutaksid tõusud sotsiaalselt nõrgad ameeriklased. Lisaks on Hiina juba teatanud USA toodete 34 % -liste tariifide vastu, mis õhutas veelgi kaubanduskonflikte. Trumpi eesmärk on veenda välismaiseid ettevõtteid töökohti Ameerika Ühendriikidesse kolima, kuid paljud tööstusharud ei saanud sellisest meetmest kasu.

Tariifide registreerimine on kaubanduspoliitika vahend, kuid selle laienemine sellisel kujul võib viia ülemaailmse majanduskriisi, sealhulgas töötuse näitajate suurendamise ja ettevõtte kasumi langemiseni. Ameerika Ühendriigid peavad silmitsi seisma reaalsusega, et kahanev vabakaubandus mõjutab ka töökohti riigis, nagu varem. Ekspertide sõnul on tariifid tihedalt seotud globaliseerumise suundumusega ja kaubandustõkete lagunemisega, mis algas pärast teist maailmasõda.

protektsionism ja selle tagajärjed

Kõrgete tariifide juurde naasmine pole uus; Jürgen Matthes Saksamaa majanduse Instituudist nimetab arengut korduvaks suundumuseks protektsionismi poole alates 2008. aastast 2009 finantskriisist. Ajalooliselt aitasid tariifid industrialiseerimise ajal paljusid riike, sealhulgas USA ja Saksamaa. Kuid praeguses Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) korraldatud globaalses kaubandusmaastikul on ranged reeglid, mis piiravad kaubandussuhete sekkumist.

WTO edendab maailmakaubanduse liberaliseerimist, kuid ilma tariifide jaoks otseseid nõudeid tegemata. Obama režiimi kohaselt kritiseerisid USA WTO reeglite tõhusust, eriti seoses Hiina ebaõiglaste toetuste ja kaubandustavade osas. Jääb üle vaadata, kuidas praegune tollpoliitika mõjutab maailmakaubanduse tulevikku ja stabiilsust ning kas Trump ise saab oma kursuse toetust säilitada.