Trumpi tariifipoliitika: vabanemise päev või majanduslik häving?

Trumpi tariifipoliitika: vabanemise päev või majanduslik häving?

2. aprillil 2025 kuulutas USA president Donald Trump päeva "Liberation Day"ks, vallandades USA-s kriitikalaine. Trump peab USA kaubavahetuse puudujääki selliste riikidega nagu Saksamaa ja Hiina rahvuslikuks häbiplekiks ning kavatseb need puudujäägid karmi tariifipoliitikaga lõpetada. Sellel sammul võivad olla tõsised tagajärjed ülemaailmsele kaubanduskorrale, mida USA on pikka aega aidanud kujundada. Kriitikud kardavad, et uus tariifipoliitika ohustab olemasolevat korda, mis on paljudes riikides õitsengut soodustanud. Sellest teatab Oekonews Uute tariifide esimesel päeval langesid USA aktsiahinnad ja USA juhtivad teadlased protestisid nende meetmete vastu.

Trump on öelnud, et kehtestab 10% tariifid standardina, 20% Euroopa kaupadele, üle 30% Hiinale ja peaaegu 50% Vietnamile. Ta kirjeldab neid meetmeid kui kättemaksu USA kohtlemise eest teiste riikide poolt. Majandusteadlased, sealhulgas David Ricardo, väidavad aga, et vabakaubandus maksimeerib kõigi riikide õitsengut. Suhtelise kulueelise teooria viitab sellele, et riigid peaksid spetsialiseeruma selliste kaupade tootmisele, mida nad suudavad toota kõige odavamalt. Kõrgemad tollimaksud võivad kahjustada ülemaailmset kaubandust ja eriti mõjutada USA majandust, mis sõltub suuresti impordist.

Tollipoliitika majanduslik mõju

Hinnad võivad USA-s tõusta tariifide tõusu tõttu, mis tooks kaasa inflatsiooni. Tõusvad hinnad mõjutaksid eelkõige sotsiaalselt ebasoodsas olukorras olevaid ameeriklasi. Lisaks on Hiina juba teatanud 34-protsendilistest vastutariifidest USA toodetele, mis õhutab kaubanduskonflikte veelgi. Trumpi poliitika eesmärk on julgustada välisettevõtteid töökohti USA-sse ümber viima, kuid paljud tööstusharud ei saaks sellisest meetmest kasu.

Kuigi tariifide kehtestamine on kaubanduspoliitika tööriist, võib nende laiendamine sellisel kujul kaasa tuua ülemaailmse majanduskriisi, sealhulgas tööpuuduse tõusu ja ettevõtete kasumite vähenemise. Ameerika Ühendriigid peavad silmitsi seisma reaalsusega, et vabakaubanduse kahanemine tekitab pinget ka töökohtadele riigis, nagu varemgi. Ekspertide sõnul on tariifid tihedalt seotud pärast Teist maailmasõda alanud üleilmastumise ja kaubandustõkete vähendamise suundumusega.

Protektsionism ja selle tagajärjed

Kõrgete tariifide juurde naasmine ei ole uus; Jürgen Matthes Saksa Majandusinstituudist nimetab arengut protektsionismi korduvaks trendiks alates 2008/2009. aasta finantskriisist. Ajalooliselt on tariifid aidanud paljusid riike, sealhulgas USA-d ja Saksamaad, nende industrialiseerimisel. Praegusel Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) korraldatud ülemaailmsel kaubandusmaastikul kehtivad aga ranged reeglid, mis piiravad kaubandussuhetesse sekkumist.

WTO edendab maailmakaubanduse liberaliseerimist, kehtestamata siiski otseseid tariifide nõudeid. Obama režiimi ajal kritiseeris USA WTO reeglite tõhusust, eriti seoses Hiina ebaausate subsiidiumide ja kaubandustavadega. Saab näha, kuidas praegune tariifipoliitika mõjutab globaalse kaubanduse tulevikku ja stabiilsust ning kas Trump ise presidendina suudab säilitada oma kursi toetust.