Suche
Julgeoleku arutelu Eisenstadtis: Euroopa võitleb hübriidsete ohtude eest!
Arutelu turvalisuse üle Euroopas Euroopa väravas Eisenstadtis. Eksperdid valgustavad hübriidseid ohte Ukraina konfliktis.
Julgeoleku arutelu Eisenstadtis: Euroopa võitleb hübriidsete ohtude eest!
13. septembril 2025 arutas Eisenstadti Euroopa väravas umbes 100 osalejat Euroopa julgeolekut Ukraina sõja kontekstis. Täielikult välja müüdud üritus pakkus silmapaistvaid paneelkülalisi nagu prokurör Gaby Schwarz, sõjaväe strateeg Markus Reisner ja endine välisminister Michael Linhart. Arutelu keskne teema oli küsimus: "Euroopa sõjas?"
Markus Reisner rõhutas, et Euroopa ja EL olid “sõjas”, kuid mitte tavapärases mõttes. Ähvardusi suunataks peamiselt hübriidrünnakud, kriitiline infrastruktuur, IT -süsteemid ja majandus. Selliste rünnakute näideteks on rünnak Saksamaa mereväe laevade vastu, häkkerite rünnakud Londoni börsil ja plahvatusohtlikud Unterseischer Interneti -kaablid. Reisner teatas Venemaa droonidest, mis tungivad läbi Poola õhuruumi, et testida ELi piire ja nende kaitsemehhanisme.
Hübriidsõja ähvardused
NATO kinnitab ka hübriidrünnakute arvu suurenevat arvu. Eriti Lääne liitlase kahjustamiseks tuginevad Venemaa, Hiina, Iraan ja Põhja -Korea eriti küberrünnakutele ja suunati sabotaaži. Selle praegune näide lõigatakse Läänemere veealused kaablid, mis võis sabotaaži kahjustada. NATO riigid on selliste rünnakute üha enam suunatud, viimastel aastatel intensiivsuse ja sagedusega. Sellega seoses on kaitsestrateegiaid juba arutatud selleks, et reageerida õigel ajal ja paremini kaitsta kriitilist infrastruktuuri, nagu teatas [Tagesschau] (https://www.tagesschau.de/ausland/ausland/europa/nato-treichen mõrva-sabotage-100.html).
Arutelus rõhutati ka vajadust suletud EL -i positsiooni järele. Michael Linhart avaldas optimismi, et Euroopa võiks välja töötada oma lähenemisviisi konfliktide lahendamisel. Christian Sagartz seevastu tõi välja hübriidrünnakute ärahoidmiseks ühtekuuluvuse puudumisele. Kasvamise üleskutse faktiliseks aruteluks oli väljendatud oht, mida saab tunda isiklikes ja sotsiaalsetes eluvaldkondades.
EL-sisesed turvastrateegiad
Julgeolekuolukord Euroopas nõuab ka ELis ümbermõtestamist. EL -i komisjoni asepresident Henna Virkkuns tõi välja dramaatilised muutused julgeolekukeskkonnas, sealhulgas organiseeritud kuritegevuse ja hübriidsete ohtudega. "Proteceu" on uus strateegia, mille eesmärk on parandada sisejulgeolekut ja keskenduda suurte ohtude varajasele avastamisele ja ennetamisele. Vajadus kaitsta kriitilisi infrastruktuure ja võrguturvalisust, muutub üha pakilisemaks, kuna 64 protsenti eurooplastest on oma turvalisuse pärast mures ja nõuavad kindlameelset EL-i, näiteks [DW] (https://www.dw.com/de/eu-inre--inre-frontex--fronformation-bachareka- teatatud.
EL kavatseb suurendada Frontexi töötajate arvu 10 000 -lt 30 000 -le ja uuendada Euroopa "massiliselt". Varjatud, varjatud, on osa juriidilise jõustamise meetmete paketist. Selle eesmärk on luua suurem vastupanu hübriidohtudele ja intensiivistada teabevahetust liikmesriikide vahel.
Euroopa ees olevad väljakutsed on mitmekesised. Lisaks küberrünnakute eest kaitsele on keskne ülesanne ka valeandmete ja ebaseaduslike tegevuste käsitlemine. Euroopa väärtuste ja vabaduse tagamine näib olevat muutuvas rahvusvahelises kontekstis üha keerulisem.