Austria eelarvedefitsiit: aeglane vähendamine nõuab 2029. aastaks!
Austria eelarvedefitsiit: aeglane vähendamine nõuab 2029. aastaks!
Österreich - 17. juulil 2025 on Austria eelarveolukorra kohta uusi järeldusi. Viini kõrgemate uuringute instituut (IHS) eeldab, et järgmisel aastal on riigi sisemajanduse koguprodukti (SKP) kogukahjustus 4,1 protsenti, tingimusel et täheldatakse ranget eelarvedistsipliini. See prognoos on otseselt seotud topelteelarvega 2025/26, mille võtab vastu ÖVP, SPö, Roheliste ja NEOS -i praegune valitsus ning konsolideerimismeetmed summas 8,7 miljardit eurot, kuna Kleine Zeitung .
Ajavahemikul aastatel 2027–2029 loodab IHS kulude määra aeglasema vähenemist võrreldes föderaalvalitsuse kavandamisega. Maastrichti 3,0 -protsendilise puudujäägi vajutamiseks näeb IHS edasist reformi- ja konsolideerimisvajadust. Need eesmärgid nõuavad ambitsioonikat struktuurireformi ja majanduspoliitikat, mille eesmärk on suurendada potentsiaalset kasvu. Eelarve puudujäägi prognoos sõltub Austria majanduskasvust kuni 2029. aastani.
Maastrichti kriteeriumid ja nende tähendus
Maastrichti kriteeriumid, mille ELi liikmesriikidel määrati Maastrichti lepingu käigus, mängivad riigi rahanduse jälgimisel üliolulist rolli. Vastavalt bundesbank on piiratud. Need reeglid toetavad stabiilsuse orienteeritud rahaliidu Euroopas.
Negatiivne finantseerimise saldo näitab, et valitsuse kulutused võivad ületada sissetuleku, mis on majanduslikult rasketel aegadel väljakutse. Saksamaal, kus võlgapidur on kestnud alates 2009. aastast, on lubatud võlgade vastuvõtmine vaid 0,35 protsenti majandusest, välja arvatud erandlikes olukordades, näiteks hubane 19 pandeemia.
võlg ja valitsuse kulud
Valitsuse kulutuste ja võlgadega tegelemise küsimus on ajakohasem kui kunagi varem, eriti klassikalise finantsteaduse õpetuste kontekstis. Kui poliitilise hariduse föderaalsete keskus, mis on tingitud, kui nad on kõrgemad kui kõrged riigikoormused, saavad nad kõrged riigiteenused. Sellegipoolest nõuavad moodsamad lähenemisviisid, näiteks moodne rahateooria (MMT), selle vaatenurga ümberhindamist. MMT väidab, et valitsuse kulud ei pea olema maksud ega võlakirjad seni, kuni majandusressursid on olemas.
Riigi võlg tuleneb erinevusest riiklike kulutuste ja vastava sissetuleku vahel. Kuigi suured kulutused kipuvad võlga suurendama, põhjustavad need ka erasektoris suuremat sissetulekut. Sellest tulenevalt võib nutikas valitsuse kulude poliitika lõpuks edendada majanduskasvu ja viia rohkem maksusaagiini.
Kokkuvõtlikult näitavad need arengud Austria rahalise olukorra keerukust ja valitsuse ees seisvaid väljakutseid. Struktuurireformide vajalik rakendamine ja Maastrichti kriteeriumide järgimine on lähiaastatel riigi finantsstabiilsuse määravad tegurid.Details | |
---|---|
Ort | Österreich |
Quellen |
Kommentare (0)