Saksa keele toe kriitika: Lapsed kaotasid kui erakorralised õpilased!

Saksa keele toe kriitika: Lapsed kaotasid kui erakorralised õpilased!

Praeguses arutelus saksa keele õpetamise üle mitmekeelsetele lastele hoiatavad eksperdid tugevalt tulemustele orienteeritud haridusstruktuuri negatiivsete mõjude eest. Vastavalt aruandele Väike ajaleht Carmen Kovacs ühendusest Startklar rõhutab, et lapsed näevad saksa keelt sageli vaid vahendina eesmärgi saavutamiseks, et MIKA-D testi läbida. Selline ühekülgne nägemus keelest seab ohtu keeleoskusest tuleneva loomingulise, kommunikatiivse ja sotsiaalse kasu.

Lasteaedade ja koolide kasvav toetustaotluste arv näitab, et olemasolevad riigistruktuurid ei ole piisavad. Kovacs kutsub üles varustama lasteaedu mitmeprofessionaalsete meeskondadega, kuhu kuuluvad ka saksa keele õpetajad. Natascha Taslimi NEBÖ põhiharidusvõrgustikust rõhutab, et need spetsialistid peaksid olema meeskonna lahutamatu osa, et tagada tõhus keeletugi.

Saksa keele propageerimise väljakutsed

Viini-Meidlingis Saskia Hulas asuva Am Schöpfwerki kogupäevase põhikooli direktor on praeguste süsteemide suhtes kriitiline. Ta teatab, et 90 protsenti tema kooli õpilastest alustab Saksamaa probleemide tõttu "erandlike õpilastena", kuigi enamik on sündinud Austrias. See nõuab palju pingutusi; Igal aastal tehakse umbes 250 MIKA-D testi. Hula kritiseerib ka jagamist eraldi saksa keele klassideks ja kursusteks kui pedagoogiliselt jaburat.

Keskseks keeleoskuse määramise vahendiks on MIKA-D test, mis on kohustuslik saksa keele parandustundides ja kursustel. Alates 2018. aastast on koolid kohustatud seda testi kasutama õpilaste erandliku staatuse ja ülesande määratlemiseks. BMB kohustus on.

Mitmekeelsus kui ressurss

Kuigi sageli keskendutakse testidele, tuleks mitmekeelsust vaadelda kui väärtuslikku ressurssi. The Saksa koolide portaal rõhutab, et lapsed, kes kasvavad üles mitmekeelsena, saavutavad kõrgema metalingvistilise teadlikkuse, mis toetab neid täiendavate keelte õppimisel. Kahjuks puuduvad koolidel sageli konkreetsed kontseptsioonid mitmekeelsuse edendamiseks ja neid lähenemisviise integreeritakse õppekavadesse harva.

Püütakse õpetajaid mitmekeelsusega seotud väljakutseteks paremini ette valmistada, kuid saksa keele kui teise keele nõutavate kursuste maht on sageli ebapiisav. Verena Blaschitz keeleõiguste võrgustikust nõuab seetõttu, et saksa keele tugi oleks integreeritud ja toetav, mitte lõhestav.

Praegune debatt näitab, et vaja on mitte ainult testide reformimist, vaid ka kogu keeleõppe struktuuri kohandamist laste vajadustega. Loomingulise keeleoskuse kadumise vältimiseks on oluline vanemaid igakülgselt teavitada ja kaasata, mitte lihtsalt kohustusi meelde tuletada.