Abivajav omavalitsus: kus on kiiresti vajaminev rahaline abi?

Abivajav omavalitsus: kus on kiiresti vajaminev rahaline abi?

Piirkondlike ühenduste direktor Peter Gillo (SPD) juhtis liigutavas eelarvelõpukõnes tähelepanu omavalitsuste murettekitavale finantsolukorrale. "Maks on liiga kõrge ning linnade ja valdade rahalised raskused suured," selgitas ta. Ainuüksi laenuna tuleb 2025. aastal võtta 108 miljonit eurot, et teha kiiresti vajalikke investeeringuid koolide ja lastehoiu infrastruktuuri ning energiasäästlikesse renoveerimistesse. Gillo rõhutas, et jätkuvalt kasvavad kohustuslikud kulutused sotsiaalkindlustusele, noorte hoolekandele ja personalile, samal ajal on sotsiaalametis käsitletavate juhtumite arv plahvatuslikult kasvanud. Kõik fraktsioonid nõustuvad: linnad ja vallad on finantskrahhi äärel. Vaidluse all on ka see, et edaspidi ei tohi föderaal- ja osariikide valitsused kanda omavalitsustele täiendavaid rahalisi kohustusi, mida ei maksta või mille eest makstakse ainult ebapiisavalt. Hädavajaliku võlakergendusmääruse üle saab aga otsustada vaid föderaalsel tasandil, nagu ütles selgelt Roland König (FDP).

Euroopa väljavaated ja kohalikud väljakutsed

Rahaline olukord ei ole ainult kohalik probleem. Koostöös KDZ-ga avaldatud Euroopa Omavalitsuste ja Regioonide Nõukogu ulatuslikus uuringus vaadeldi omavalitsuste rahanduse olukorda 40 riigis. Uuring pealkirjaga "Kohalik rahandus ja roheline üleminek" näitas, et Euroopa linnad on vaatamata finants- ja COVID-19 kriisist tulenevatele tohututele väljakutsetele toiminud oodatust paremini. Rohkem kui kolmveerand munitsipaalkuludest aastatel 2010–2020 läks olulistele eluvaldkondadele, nagu haridus ja sotsiaalteenused. Silmatorkav on see, et kohalikud omavalitsused rahastavad üle poole kõigist riiklikest investeeringutest, kuigi need moodustavad vaid veerandi kogukuludest. See rõhutab omavalitsuste keskset rolli avalike teenuste ja kliimakaitse säilitamisel.

Vaatamata stabiilsele võlakoormusele kohalikul tasandil näitab uuring ka seda, et paljudes Euroopa riikides piiratakse omavalitsuste finantsautonoomiat. Eelkõige sellistes riikides nagu Ungari ja Hispaania on piirkondlike kulude osakaal valitsemissektori kulutustes vähenenud. Ka Austrias on põhjust muretsemiseks, kuna omavalitsused on teiste Euroopa riikidega võrreldes alla keskmise rahalise autonoomia. Need leiud võiksid anda olulise tõuke arutelule omavalitsuste rahanduse tugevdamise üle Saksamaal ja Austrias, et olla ka edaspidi tegutsemisvõimeline ja võimaldada vajalikke investeeringuid.

Saarbrücker Zeitung teatas aastatel valdade kõrgest finantskoormusest Euroopa Omavalitsuste ja Regioonide Nõukogu avaldas oma olulise uurimuse omavalitsuste rahandusest Euroopas.