Guessler ründab valitsust: kliima eesmärgid ohus!

Guessler ründab valitsust: kliima eesmärgid ohus!

Leonore Gewessler avas ORF-i suvised kõnelused ja kritiseeris valitsust teravalt, et valitsusel ei näi olevat kavatsus saavutada kliimaneutraalseid eesmärke. Arutelude alguses süüdistas ta valitsust oluliste meetmete tagastamises. Eriti kriitikas on eriti olulised subsiidiumid maasturite ja miljardite miljardite investeeringutesse investeeringutesse, mis nende arvates on kliimakaitse vastu. Gewessler hoiatas tugevamat rahvuslikku õlat soodsa, kodumaise energia kättesaadavuse tagamiseks ning nõudis põhjalikku arutelu naiste turvalisuse, majanduse ja võrdsuse üle.

Elektrimajanduse seaduse (ELWG) jaoks ei taha rohelised oma hääli anda, kuna nad tunnevad end selles protsessis ebasoodsas olukorras. Otsuse jaoks on siiski vajalik kahe kolmandiku enamus, mis raskendab veelgi praegust poliitilist olukorda. Gewessler kavatses laiendada ka teemade valikut ja keskenduda mitte ainult kliimakaitsele, vaid ka tegeleda selliste valdkondadega nagu haridus ja ränne.

kliimaeesmärgid ja taastuvenergiad

Taastuvenergia eesmärgid pole olulised ainult Austrias. Ka Saksamaal astus taastuvate energiaallikate seadus (EEG) 2021 olulise sammu kliimaeesmärkide saavutamiseks. See seadus näeb ette, et 65 protsenti elektritarbimisest katab 2030. aastaks taastuvenergiaga. Tuuleenergia süsteeme ja päikesesüsteeme tuleks suurenenud nõudluse vastu võitlemiseks vastavalt laiendada. Bundestag otsustas 17. ja 18. detsembril 2020 teed sillutada, kuid Euroopa Komisjoni heakskiit on endiselt vajalik. Edasised jälgimismehhanismid peaksid tagama eesmärkide saavutamise.

Euroopa tasandil täidab kliimakaitsepoliitika keskkonnategevuse drastiliselt vähendamise eesmärki. Pikaajalise strateegia "Kõigile puhta planeedi" osana on EL võtnud endale kohustuse saavutada 2050. aastaks Net-null kasvuhoonegaaside heitkogused. Seda eesmärki toetavad erinevad poliitikad, näiteks roheline tehing, kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine 55 % võrra 2030. aastaks.

Euroopa kliimasihtmärk näeb ka ette, et taastuvate energiate osakaalu suurendatakse 2030. aastaks 40 % -ni. Erinevates sektorites heitkoguste osakaal näitab, et eriti mõjutab tõsiselt energiasektorit, millele järgneb liiklus ja tööstus, mis koos põhjustab peaaegu 70 % heitkogustest. Üldiselt on EL -i eesmärk vähendada kasvuhoonegaase 20 % võrreldes 1990. aastaga.

haridus- ja rändepoliitika

Veel üks mure gewessleri pärast puudutab hariduspoliitikat. See nõuab 50 000 uut lastehoiukohta ja seaduslikku õigust lapsehooldusele alates esimesest sünnipäevast. Lisaks on ta mures kvantitatiivse toetuse puudumise pärast koolides, kus on palju mitte -saksa lapsi, nõudes rohkem Saksamaa tugijõude. Rändearutelus rõhutab ta vajadust nõustuda inimkonna ja korraga ning säilitada inimõigusi, harjutamata konkreetset kritiseerimist juba heaks kiidetud tulude osas.

Kokkuvõetud Gewessler ei keskendunud mitte ainult suvistel kõnelustel praegustele kliimaeesmärkidele. Samuti kutsus ta üles põhjalikke reforme haridus- ja majanduspoliitikas, osutades samal ajal ka keskkonnakaitse tulevaste meetmete olulisusele, mis on kinnitatud ka rahvusvahelises koostöös. Seetõttu töötab EL endiselt põhjaliku raamistiku kallal soovitud kliimaeesmärkide tõhusaks rakendamiseks.

Gewessleri sekkumine on endiselt üleskutse ühendada kliimakaitse vajalike majanduslike ja sotsiaalsete reformidega ning tugineda keskkonnasõbralikule poliitikale.