Aumõrv Viinis: vend tahab hoolimata süüdimõistmisest Afganistani naasta!

Aumõrv Viinis: vend tahab hoolimata süüdimõistmisest Afganistani naasta!

2017. aasta septembris šokeeris Austriat julm kuritegu: Hikmatullah S. tappis Viinis-Favoritenis 28 noahoobiga oma õe Bakhti. Selle julma teo põhjuseks oli Bahti soov lääneliku elu järele, mida tema perekonna ranges keskkonnas ei aktsepteeritud. Kuriteo selgituses ütles kurjategija: "Ma tapsin Bahti meie kultuuri pärast." See viitab sügavalt juurdunud kultuurinormidele, mis kujundasid õdede-vendade elu. Bakhti oli sel ajal 17–18-aastane ja oli juba mitu korda proovinud oma pere rangeid reegleid trotsida, teatades oma isast ja vennast politseisse ning otsides kaitset kriisiasutustes.

Tegu tekitas Austrias üleriigilise õuduse, eriti seetõttu, et pearätti kandma sunnitud ja sõbrannasid omada mitte lubanud Bakhtit jälitati tänaval ja mõrvati jõhkralt 18. septembri hommikul 2017. Hikmatullah S. mõisteti 2018. aastal eluks ajaks vangi ja on sellest ajast saadik olnud Kremsi vanglas. Teadete kohaselt näitab ta trellide taga empaatiavõimet ja kaasvangide suhtes lühikest tuju. Endised vanglakolleegid kirjeldavad teda isegi kui "maffia capo" ja ta nimetab kuritegu "õnnetuseks". Praegu plaanib ta väljasaatmist Afganistani, mis tekitab õiguslikke ja eetilisi küsimusi.

Ohtlik naasmine naistevihkaja reaalsusesse

Vaatlejad hoiatavad, et Hikmatullah’ naasmine kodumaale, kus aumõrvadesse suhtutakse sageli kergekäeliselt, võib olla äärmiselt ohtlik nii talle kui ka sealsele ühiskonnale. Pärast Talibani võimule naasmist 2021. aasta augustis on naiste olukord Afganistanis dramaatiliselt halvenenud. BAMF-i 2024. aasta septembri riigiaruande kohaselt on naiste õigused massiliselt piiratud. Naistel on vähe juurdepääsu haridusele, tervishoiule või õiguskaitsele. Massiline vägivald, sotsiaalne isolatsioon ja ranged riietumisreeglid muudavad paljude Afganistani naiste elu talumatuks.

Sellise rõhumise näide on 31. juulil 2024 vastu võetud vooruse seadus. See määrus kohustab naisi kandma täielikke loore ja keelab neil avalikult esineda või suhelda mitteseotud meestega. Lisaks on alates 2022. aasta aprillist naistel lubatud kodust lahkuda vaid mahrami ehk meessoost sugulase saatel, mis piirab tugevalt liikumisvabadust. Talibani reeglistik, mis ütleb, et naise hääl on intiimne, ei luba kõrvalekaldeid: samuti on keelatud laulmine või ettelugemine.

Kontrolli laiendamine

Talibani ikke all pole naised kaotanud mitte ainult juurdepääsu haridusele, vaid ka võimaluse töötada enamikel ametialadel. Viimastel aastatel on nad tõrjutud töökohtadelt poliitikas, halduses ja valitsusvälistes organisatsioonides. Juurdepääs ämmaemandate koolitusele lõppes 2024. aasta detsembris, mis halvendas veelgi naiste niigi pingelist tervishoiuteenust. Üha enam naisi kasutab ilma arsti retseptita ravimeid, mis kujutavad endast terviseriske.

Inimõiguste järelevalveorgan UNIDENT väljendab muret Talibani seaduste rikkumise eest määratud vägivaldsete karistuste pärast. Eriti ohustatud on naised, kes ei järgi rangeid eeskirju ega kaitse end rõhuva kontrolli eest. Selline hirmuõhkkond suurendab haavatavust vägivalla ja diskrimineerimise suhtes.

Hikmatullah S. eelseisev küüditamine Afganistani heidab täiendavat valgust kultuurinormide ja naiste õiguste praeguse olukorra keerulisele seosele. Kui Hikmatullah õigustab oma tegu kultuurilise aktina, siis Afganistani naiste tegelikkust iseloomustab süstemaatiline rõhumine ja abituse tunne.

Arvestades perspektiive ja õiguslikku raamistikku, on ülioluline mitte kaotada silmist selliste juhtumite inimlikku ja kultuurilist mõõdet.