USA ja Iraan: diplomaatia tuumavaidluses – läbirääkimised Roomas!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

USA ja Iraani tulevased tuumakõnelused reedel Roomas: optimism hoolimata olemasolevatest erimeelsustest tuumaprogrammi osas.

Künftige Atomgespräche zwischen den USA und Iran am Freitag in Rom: Optimismus trotz bestehender Differenzen über Nuklearprogramm.
USA ja Iraani tulevased tuumakõnelused reedel Roomas: optimism hoolimata olemasolevatest erimeelsustest tuumaprogrammi osas.

USA ja Iraan: diplomaatia tuumavaidluses – läbirääkimised Roomas!

Reedel, 21. mail 2025 toimub Roomas USA ja Iraani vastuolulise tuumatüli läbirääkimiste viies voor. Teate tegi Omaani välisminister Badr al-Busaidi X platvormil. Omaan võtab nendel kõnelustel vahendaja rolli, mis on viimastel kuudel muutunud üha olulisemaks.

Läbirääkimiste alguses valitses kahe poole vahel teatav optimism. Olulised erimeelsused ilmnesid aga pärast viimast kohtumist Muscatis. Eurasia Groupi analüütik Gregory Brew märkis, et kõneluste jätkamine poleks senistele lahkarvamustele vaatamata üllatav. Samas rõhutas ta, et ilma ühele võtmeküsimuses kokkuleppeta on kõikehõlmava kokkuleppe saavutamine ebatõenäoline.

vaidlusi läbirääkimistel

Peamine vaidluspunkt Iraani tuumaprogrammis puudutab selle kasutamist. Iraan rõhutab, et tema programm on mõeldud eranditult tsiviileesmärkidel, samas kui lääne valitsused, eriti USA, kardavad, et Iraan töötab tuumapommi ehitamise nimel. Neid muresid süvendas veelgi, kui USA president Donald Trump ähvardas Iraani läbirääkimiste ebaõnnestumise korral sõjalise jõuga.

Osana 14. juulil 2015 allkirjastatud Viini tuumaleppest võttis Iraan kohustuse oluliselt piirata oma tuumaprogrammi. Lepingule kirjutasid alla P5+1 riigid (USA, Venemaa, Hiina, Prantsusmaa, Ühendkuningriik, Saksamaa) ja Euroopa Liit eesmärgiga kontrollida Iraani tuumaprogrammi ja järk-järgult tühistada majandussanktsioone. See leping jõustus 20. jaanuaril 2016 ja kiideti heaks ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2231.

USA lepingust taganemise tagajärjed

Kuid lootused pikaajalisele lahendusele kahanesid oluliselt, kui Trump 2018. aastal paktist ühepoolselt taganes ja Iraanile uued sanktsioonid kehtestas. Need sanktsioonid ei mõjutanud otseselt mitte ainult Iraani, vaid ka kõiki Iraaniga äri ajanud riike ja ettevõtteid. Pärast USA väljaastumist hakkas kasvama ka Iraani tuumategevus: Iraan ületas 2019. aasta juulis kokkuleppes sätestatud väherikastatud uraani piirnorme ja teatas 2020. aasta jaanuaris, et ei pea enam leppega võetud kohustustest kinni.

Iraani tuumaenergiaalased rikkumised ja rikastamise suurenemine kuni 60%-ni on rahvusvahelist usaldust oluliselt õõnestanud. Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur (IAEA) kinnitas 2019. aasta keskpaigaks, et Iraan täidab lepingust tulenevaid kohustusi, kuid pärast seda on olukord dramaatiliselt halvenenud. Leppe kriitikud, nagu USA, Iisrael ja Saudi Araabia, olid juba algusest peale väljendanud muret, et Iraan võib oma kohustustest hoolimata töötada tuumarelvade suunas.

Föderaalvalitsus ja teised rahvusvahelised osalejad jätkavad diplomaatilise lahenduse leidmist. USA valitsuse president Bideni valitsuse naasmise võimalus kokkuleppe juurde sõltub otsustavalt Iraani naasmisest oma lepinguliste kohustuste täitmise juurde. Läbirääkimised Viinis toimusid viimati 2021. aasta aprillist juunini ja 2021. aasta novembrist 2022. aasta märtsini, kuid need katkestas Iraani kompromisspakettide tagasilükkamine. Läbirääkimistel edusamme ei ole ja rahvusvaheline üldsus jälgib arenguid tähelepanelikult.

Arvestades praegust olukorda ja olemasolevaid erimeelsusi, jälgitakse Roomas toimuva läbirääkimiste järgmise vooru tulemusi erilise tähelepanuga. Saab näha, kas asjaosalised suudavad jõuda kokkuleppele, mis võiks pakkuda tuumavaidlusele püsiva lahenduse.

Väike ajaleht, Vikipeedia, Välisministeerium.