Soyus Rocket edukas: ISS saab uue kosmosemissiooni!

Soyus Rocket edukas: ISS saab uue kosmosemissiooni!

Vienna, Österreich - 8. aprillil 2025 jõuavad USA astronaudid Jonathan Kim ja Venemaa kosmonaudid Sergei Ryschikow ja Aleksej Subrizki edukalt rahvusvahelisse kosmosejaama (ISS). Sellest teatas vienna.at . Sojaz Racete startis hommikul Kasahstanis asuvast Kosmodrom Baikonurist ja tõi kolmiku oma teekonnale kosmosesse.

Umbes kolm tundi pärast algust anti edukalt üle ISS-i sojaz-Raumi parvlaeva dokkimismanööver. See missioon on osa 73. ISS -i missioonist, mille käigus veedab meeskond kokku 245 päeva ruumi. Muu hulgas on kavandatud kaks kosmoseväljapääsu ja arvukalt teaduslikke katseid.

Esimesed missioonid kahele astronaudile

Ryschikow jaoks on see juba kolmas kosmose lend, samas kui Subrizki ja Kim on esimest korda kosmoses. On teada, et ISS esindab inimkonna suurimat ja vastupidavamat kosmosejaama. Seda on opereeritud rahvusvahelises koostöös alates 1998. aastast, kuhu kuuluvad 16 riiki ja viit kosmoseagentuuri, sealhulgas NASA (USA), Roskosmos (Venemaa) ja ESA (Euroopa).

ISS, mis ring ümber umbes 400 km kõrgusel, on kosmoses suurim inimene, kes on kosmoses tehtud ja võtab ringluse jaoks umbes 93 minutit. Nende muljetavaldavad mõõtmed on umbes 109 m × 51 m × 73 m ja see kaalub umbes 450 tonni. Alates 2. novembrist 2000 on ISS -i püsivalt asustanud kosmosereisijad.

ISS

Kulude intensiivne algatus, mis nõudis 2018. aastaks ehitamiseks ja kasutamiseks enam kui 100 miljardit eurot, on koostanud suure hulga teaduslikke katseid ja uurimisprojekte ning mida edaspidi tarnitakse pidevalt kaubaveo ja meeskonnaga. Meeskond võib sõltuvalt käimasolevatest ekspeditsioonidest ja missiooninõuetest erineda seitse kuni kümme liiget.

ISS -i käitatakse eeldatavasti vähemalt 2028. aastani, kaalutlused võimaliku kasutamiseks aastaks 2030 või kaugemale. Venemaa kavatseb pärast ISS -i lõppu ehitada oma kosmosejaama. Need arengud tekitavad küsimusi rahvusvahelise kosmosereisi tuleviku ja selle valdkonna erinevate rahvaste rolli kohta, eriti kuna Hiina juhib oma kosmosejaama pärast seda, kui see ISS -i osaluse tõttu ebaõnnestus.

Muljetavaldavad saavutused, mis saavutati nende varasemate missiooni- ja kosmoseprojektide kontekstis, ei tugevda mitte ainult ISS -i kui teadusuuringute keskpunkti, vaid ka kui rahvusvahelise kosmosekoostöö kultuurisümbolit.