Rakett Sojuz edukas: ISS saab uue kosmosemissiooni!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

8. aprillil 2025 tõusis rakett Sojuz koos USA astronaut Jonathan Kimi ning kosmonautide Rõšikovi ja Zubritskiga ISS-ile.

Rakett Sojuz edukas: ISS saab uue kosmosemissiooni!

8. aprillil 2025 jõudsid USA astronaudid Jonathan Kim ning Venemaa kosmonaudid Sergei Rõšikov ja Aleksei Subrizki edukalt Rahvusvahelisse Kosmosejaama (ISS). Sellest teatati Viin.at. Kanderakett Sojuz tõusis hommikul Kasahstanis Baikonuri kosmodroomilt õhku ja viis kolmiku kosmosesse.

Umbes kolm tundi pärast starti edastati edukalt kosmosesüstiku Sojuz dokkimismanööver ISS-ile. See missioon on osa ISS-i 73. missioonist, mille käigus veedab meeskond kosmoses kokku 245 päeva. Plaanis on muu hulgas kaks kosmosekäiku ja arvukalt teaduslikke katseid.

Esimesed missioonid kahele astronaudile

See on Rõžikovi kolmas lend kosmosesse, samal ajal kui Zubritski ja Kim on kosmoses esimest korda. On teada, et ISS on inimkonna suurim ja pikima tööeaga kosmosejaam. Seda on tegutsenud alates 1998. aastast rahvusvahelises koostöös, mis hõlmab 16 riiki ja viit kosmoseagentuuri, sealhulgas NASA (USA), Roskosmos (Venemaa) ja ESA (Euroopa).

ISS, mis tiirleb ümber Maa umbes 400 km kõrgusel, on suurim inimtekkeline objekt kosmoses ja ühe orbiidi sooritamiseks kulub umbes 93 minutit. Selle muljetavaldavad mõõtmed on umbes 109 m × 51 m × 73 m ja see kaalub umbes 450 tonni. ISS-il on alates 2. novembrist 2000 alaliselt asustatud astronaudid.

Teadusuuringud ja ISSi tulevik

Kulukas algatus, mille ehitamiseks ja käitamiseks kulus 2018. aastaks üle 100 miljardi euro, on sünnitanud mitmesuguseid teaduslikke katseid ja uurimisprojekte ning jätkub kauba- ja meeskonnavarustus. Meeskond võib olenevalt käimasolevatest ekspeditsioonidest ja missiooninõuetest vahelduda seitsmest kümneni.

ISS peaks töötama vähemalt 2028. aastani, arvestades võimalikku kasutamist kuni 2030. aastani või pärast seda. Venemaa plaanib pärast ISS-i lõppu ehitada oma kosmosejaama. Need arengud tõstatavad küsimusi rahvusvaheliste kosmosereiside tuleviku ja erinevate riikide rolli kohta selles valdkonnas, eriti kuna Hiina haldab oma kosmosejaama pärast ISS-is osalemise ebaõnnestumist.

Nende missiooni- ja kosmoseprojektide kaudu saavutatud muljetavaldavad saavutused ei kinnita ISS-i mitte ainult teadusuuringute keskusena, vaid ka rahvusvahelise kosmosealase koostöö kultuurilise sümbolina.