Euroopa valmistab kodanikke sõjaks ette - nad kuulevad
Euroopa valmistab kodanikke sõjaks ette - nad kuulevad
Ellujäämisjuhised, ladustamis- ja massilise evakueerimisharjutused-europe on olemas, mõtlemise muutus
Keskne sõnum on vajadus teisendada elanikkonna mõtteviis, et ta oleks sõda valmis. NATO peasekretär Mark Rutte ütles detsembris Brüsselis asuvatele julgeolekuekspertidele: "On aeg vahetada sõja mentaliteedile." See juhtub kontekstis, milles Euroopa juhid kardavad, et wladimir, enchaine, enchaine, enchaine," Kui Euroopa mandril on Euroopa pikaajaline ja võimsam liitlane Euroopa julgeoleku säilitamine.
Euroopa komisjonil on
Üksikud riigid on välja töötanud ka oma hädaolukorra juhised. Saksamaa värskendas juunis oma raamistiku direktiivi, kus juhiseid antakse, mida teha, kui Euroopas puhkevad konfliktid. Dokument näeb ette Saksa kodanike igapäevaelu täieliku ümberkujundamise sõja korral. Rootsi on avaldanud ellujäämisjuhendi pealkirjaga "Kui kriis või sõda tuleb". Seda teabelehte jagati novembris miljonitele leibkondadele pärast värskendust, mis oli olnud hilinenud kuus aastat. Juhend teavitab Rootsi elanikkonnast, kuidas sõja ajal hoiatusi antakse, ja kirjeldab hoiatussüsteemi, mis on töötanud enamikus valdkondades. Juhised on järgmised: "Minge majja, ühendage kõik aknad ja uksed ja võimalusel ventilatsioon välja lülitage. Lisateabe saamiseks kuulake Rootsi raadio, kanal P4." Lisaks pakub juhend teavet, millist kaitset saab õhurünnaku korral otsida, näiteks keldrites, garaažides ja metroojaamades. Kui olete üllatunud ilma kohese kaitseta, on soovitatav lamada põrandal tasaselt, "eelistatavalt väikeses õõnes või kraavi". Soome kodanike jaoks, kellel on Venemaaga 1340 kilomeetrit piiri-kõigist NATO liikmesriikidest pikim-oma suveräänsuse kaitsmine Moskva vastu on juba pikka aega olnud osa rahvuslikust teadvusest. Soome on juba aastakümneid valmistunud Venemaaga konflikti võimaluseks. Varjupaikade ehitamine elamu- ja büroohoonete all on olnud kohustuslik alates 1950ndatest. Vaatamata tsiviiljulgeoleku ajakohastatud juhistele on endiselt kindel, kui tõsiselt kodanikud neid soovitusi tegelikult aktsepteerivad. Saksamaa Marshalli fondi vanem asepresident Claudia major rõhutab vajadust võtta nõu tõsiselt. See näitab ettevalmistamise lubadust mitte ainult otsene sõjaline ohus vene ja ka vähem War-i vahel. Siiski lisab ta: "Väljakutse on suurendada valmisolekut häiresse ja katastroofisse libisemata. Riikides, mida Moskva mõju eriti mõjutab, näib Venemaa oht käegakatsutavam. Teistes riikides on keerulisem aru saada. Samuti jääb ebaselgeks tsiviilkaitse plaanide tõhusus. Varem pilkati selliseid plaane isegi. Kalten War , kui Briti valitsust esitas ametlik teave kampaania", mis oli kampaania "Survom", mis oli kampaanias kampaania. Surv kampaania. Surv kampaania. Parim teave kampaan 1974 ja 1980. See sari andis teavet tuuma sadenemise ja juhiste ohtude kohta, mida saab teha tundide ja päevade pärast tuumarünnakut.
Seda teavet peeti sageli ebareaalseks ja kampaaniat süüdistati optimismi vale tunde levitamises, pidades silmas tuumade hävitamist. Briti teadlane Taras Young, raamatu "Tuumaear oli Suurbritannias", selgitab, et "Protect and Survive" kavandati algselt multimeediumkampaaniana 1970. aastatel, kuid seda ei tohiks kunagi avaldada enne, kui tuumasõda on suur tõenäosus. Young võtab võrdluse Euroopa kaasaegse teabeolukorraga, sealhulgas Briti soovitustega hädaolukordade ettevalmistamiseks, ja kirjeldab neid realistlikumate lähenemisviisidena, mis võtavad arvesse rohkem psühholoogilisi aspekte, näiteks traumaga tegelemist. Suuremate jaoks on kodanikke väliste ohtude valmistamiseks - eriti halli tsooni piirkonnas - ülioluline. "Me kipume vaatama sõjalist aspekti, kuid oleme hallis tsoonis äärmiselt haavatavad. Peame mõtlema heidutusele, kaitsele ja vastupidavusele, mis tähendab ühiskonna suuremat valmisolekut. Kui ühiskond ei ole nõus toetama sõda nagu Ukraina ühiskond." Euroopa riikide ettevalmistused
S ellujäämisjuhised Skandinaavias
populatsiooni reaktsioonid
kaitsemeetmed minevikust