Võitlus pangamaksu üle: kes maksab lõpuks arve?

Võitlus pangamaksu üle: kes maksab lõpuks arve?

Esmaspäeval ametisse vannutatud Austria uus föderaalvalitsus kehtestab vastuolulise pangalõivu, mille eesmärk on teenida kriisist tabanud eelarvesse järgmisel kahel aastal 500 miljonit eurot. Seda meedet peetakse pankade viimaste aastate märkimisväärse kasumi kompenseerimiseks. Koalitsiooniläbirääkimistel peeti selle maksu üle kuude kaupa tuliseid arutelusid, pangad ja ettevõtete esindajad olid sellele ägedalt vastu, samas kui Töökoda ja ametiühingud toetasid seda meedet, nagu teatas majandusajakiri Eco.

Finantsmõju ja ekspertarvamused

Pangalasu kehtestamine võib veelgi mõjutada niigi piiravat laenuandmist, hoiatas Raiffeisen Researchi juht Gunter Deuber. Vaatamata stabiilsetele kapitaliressurssidele on Austria pangad juba kohanemas kasvavate riskide ja langevate intressimääradega ning ootavad madalamat tootlust. Eksperdid, nagu Thomas Url WIFO-st, näevad konkreetse valdkonna maksustamist Austriale kui ärikohale ohuna, mis võib potentsiaalseid investoreid heidutada. Kas tööstus vajab tõesti erimaksu, mis võiks vähendada tema omakapitali ja veelgi piirata laenuandmist?

Teisest küljest toetavad paljud majanduseksperdid, näiteks praegune keskpanga president Robert Holzmann, maksu kui mõistlikku panust eelarve ümberkorraldamisse. Nad näevad vajadust kriisivõitjad vastutusele võtta. Momentumi Instituut arvutas, et pangalõiv võib tuua riigile aastas kuni 850 miljonit eurot. AK president Renate Anderl rõhutab, et on viimane aeg nõuda, et kriisist kasu saanud pangad teeksid oma õiglase osa riigi finantsstabiilsusest, teatas ORF.