Trump hoiatab: Putini kannatlikkus kaob - droonid üle Poola!

Trump hoiatab: Putini kannatlikkus kaob - droonid üle Poola!

Venemaa ja Ukraina vahel kasvavate pingete keskel on USA president Donald Trump võtnud terava kriitika Venemaa õhurünnakute suhtes Ukrainas. Trump selgitas oma kannatlikkust Venemaa presidendi Vladimir Putiniga "kiiresti lõi". Ta kutsus selles pingelises olukorras üles Ameerika Ühendriikide "tugevat lähenemist". Ta kirjeldas ka Putini käitumist ja Ukraina presidenti Wolodymyr Selenskyjit kui "hämmastavat" ja muutlikku. Huvitav on see, et Trump ei maininud Venemaa vastu suunatud sanktsioone, samas kui Ameerika Ühendriigid ja EL pakkusid karistusmeetmete kaudu. Washingtoni valitsuse esindaja kinnitas, et Trump rääkis võimalike karistustariifidega vahemikus 50–100 protsenti Venemaa naftast, eriti selliste riikide jaoks nagu Hiina ja India. Samuti kahekordistas Trump Venemaa naftaostude tõttu India impordi tariifid 50 protsendini.

Eriti murettekitav areng tekkis siis, kui 11. septembril 2025 sisenesid Poola õhuruumi peaaegu 20 vene drooni, mis käivitas NATO Alliance Partnersi häire. Selle tulemusel tulistas Poola õhuvägi koos Hollandi ja Itaalia hävitaja reaktiivlennukitega neist droonidest kolm. Sõjaväelased peavad ebatõenäoliseks, et Poola õhuruumi rikkumine oli järelevalve. Trump ütles, et see võis olla viga, kuid oli juhtumite üle kõike muud kui õnnelik. USA valitsusagendi sõnul lendasid Rzeszow Poola lennujaamas Ukraina sõjaväe abi jaotuskeskuse poole vähemalt mõned droonid.

NATO reaktsioon ja sõjaline kohalolek

NATO kampaaniad vastuseks droonijuhtumile olid kohe. Poolas aktiveeriti NATO lepingu artikkel 4, mis käivitab konsultatsiooni. NATO peasekretär Mark Rutte rõhutas Allianzi otsust kaitsta oma piirkonna iga tolli. Sõjaline liit on suurendanud oma kohalolekut idapiiril, kusjuures rahvusvahelised väed kokku kaheksas riigis. Eelkõige kolis Saksamaa brigaadi Leedusse, samal ajal kui kiire sekkumisjõud viidi Rumeeniasse. Poola kaitseeelarve on NATO riikide seas kõrgeim, 4,5 protsenti sisemajanduse kogutoodangust.

Venemaa süstemaatiline oht on sundinud NATO -d oma sõjalist kohalolekut Euroopas märkimisväärselt laiendama. Eelmisel aastal oli NATO liikme rünnaku esinemissageduse harjutamiseks juba kasutusel 90 000 NATO sõdurit. Kokku on Euroopas praegu umbes 80 000 USA sõdurit.

Ajaloolised taustad ja geopoliitilised pinged

Venemaa ja lääne vahelistel pingetel on sügavad ajaloolised juured, mis lähevad tagasi NATO Ida laienemisele. Ajaloolased rõhutavad, et Venemaa on NATO laienemist tõlgendanud alates 1997. aastast, mis sai alguse Varssavi pakti endiste riikide ühinemisest kui 1990. aastate alguse lepingute katkestuseks. Kreml nõuab, et lääs loobuks raketitõrjesüsteemide paigutamisest ja taastada 1997. aasta NATO positsioonid. Kuigi Ukraina üritab endiselt NATO -ga liituda, on NATO teinud selgeks, et see samm pole praegu päevakorras. Putin peab Ukrainas ajaloolist, kuid ka julgeoleku -poliitilist komponenti, mis mõjutab selle välispoliitikat.

Jätkuvad sõjalised ja poliitilised pinged on selge märk Venemaa ja lääne vahelistest habrastest suhetest ning NATO sõjaline tegevus idapiiril näitab, et liit on ette valmistatud võimaliku ohu jaoks. Ajaloolased rõhutavad, et NATO ei ole Venemaale faktilist sõjalist ohtu, mis annaks vastavaid põhjendusi agressiivsete toimingute jaoks.