Medvedev ähvardab Austriat: NATO liitumisele sõjalised tagajärjed!

Medvedev ähvardab Austriat: NATO liitumisele sõjalised tagajärjed!

Venemaa endine president Dmitri Medvedev ähvardab Austriat sõjaliste tagajärgedega, peaks loobuma Alpi Vabariigist selle neutraalsusest ja liituma NATO -ga. Riigi ringhäälinguorganisatsiooni RT intervjuus ütles Medvedev, et selline otsus võib hõlmata föderaalset armeed Venemaa relvajõudude pikaajalisse missiooniplaanidesse. See mitte ainult ei ohustaks Austria julgeolekut, vaid rikuks ka sõjajärgsel perioodil sõlmitud rahvusvahelisi lepinguid. Lisaks Austria julgeoleku laastavatele kõrvaltoimetele seatakse kahtluse alla ka õiguse neutraalsusele, mida Medvedev võrreldes Austria annekteerimisega Saksamaa poolt 1938. aastal.

Austria föderaalvalitsust ei mõjuta need ohud. Viini välisministeeriumis lükati Venemaa Julgeolekunõukogu asepresidendi avaldused tagasi siseasjade sekkumisena. Kaitseminister Klaudia Tanner (ÖVP) rõhutas, et NATO liitumine ei olnud aruteluks ja kirjeldas Medvedewi ohte vastuvõetamatuna ja rünnakuna Austria iseseisvusele. Lisaks rõhutas föderaalne president Alexander van der Bellen, et ta nõustab NATO ühinemist.

Reaktsioonid poliitikast

Reaktsioonid Medledewi avaldustele erinevad Austria partei maastikul. NEOS kirjeldas ohte kui "sihitud ja ainulaadset provokatsiooni" ning nõudsid, et Austria kodanikud otsustaksid jätkuvalt julgeolekupoliitikat, mitte välisriikide mõju. Rohelise välispoliitika pressiesindaja Meri DiSoski süüdistas Kremlinit Austria hirmutamises. "Uurimisel pole Euroopas kohta," ütleb Disoski. FPö seevastu kritiseeris föderaalvalitsuse väidetavat "riigireetmist" ja kutsus üles muutma välispoliitikas.

Medwedew, kes on nüüd Venemaa Julgeolekunõukogu asepresident, väitis jätkas, et NATO-ga ei saa pidada mitte ainult neutraalsuse rikkumist, vaid ka teise maailmasõja nelja liitlast, sealhulgas Venemaa, oleks NATO ühinemisel sõnaõigus. Ta astus selle sammu suures Euroopa kontekstis ja kritiseeris paljude Euroopa rahvaste väidetavalt militaristlikku suhtumist, mida ta võrreldakse "lummatud koi valguse peal", mis sukeldub NATO hävitavasse tulekahju.

Austria neutraalsuse roll

Austria neutraalsusel on mitmekordse ajalugu ja areng, mis algas 1955. aasta neutraalsuse seadusega. Martin Senn kirjeldab oma analüüsides Austria neutraalsuse poliitika kolme mõõtme: tõlgendamine, atraktiivsus ja heidutus. Tõlgenduses kavandatakse ja arutatakse neutraalsuse poliitikat väliste turvameetmete atraktiivsusega, samas kui hoiatuse eesmärk on takistada potentsiaalsete agressorite neutraalsust rikkumast.

Avalik arvamus neutraalsuse kohta on viimastel aastakümnetel muutunud. Ehkki neutraalsuse heakskiitmine on suurenenud vastavalt rahvusvahelistele kriisidele nagu Kosovo sõda või 11. septembri sündmused, on ka hääli, sealhulgas NEOS -i ridadest, mis ergutavad arutelu Euroopa kaitseliidu üle. Neutraalsete Nordici riikide, Soome ja Rootsiga, mis pärast Venemaa rünnakut Ukraina 2022 NATO -s, tuleb Austria tulevane roll julgeolekukontaktis uuesti läbi vaadata.

Üldiselt näitab olukord, et Austria neutraalsust peetakse endiselt tundlikuks teemaks nii kodumaises kui ka välismaal, eriti silmas Moskva agressiivset retoorikat.

Austria neutraalsuse poliitika kohta lisateabe saamiseks külastage palun lehte Parlament.