Draama Bodeni järvel: politsei otsib tunde tagaotsitavat varast!

Draama Bodeni järvel: politsei otsib tunde tagaotsitavat varast!

Šveitsis Rorschachis leidis kolmapäeva õhtul aset intsident, mis hoidis politsei jänni. Kaks varjupaigataotlejat varastasid kaubaautolt toitu ja põgenesid seejärel politsei eest. Üks kurjategijatest hüppas Bodeni järve, mis käivitas päästetöötajate ulatusliku otsinguoperatsiooni. See kestis mitu tundi ja meelitas kohale palju pealtvaatajaid. Vol.at teatab, et politseile teatati kell 21.00. pärast seda, kui kaks meest kaubiku juurest leiti.

Teise mehe põgenemine oli dramaatiline. Ta hüppas üle rongirööbaste ja müüri otse Bodeni järve. Hoolimata politsei, merepääste, Rega ja sukeldujate tohututest jõupingutustest jäi kadunud mees teadmata kadunuks veidi enne südaööd. Elanikud teatasid, et otsinguoperatsiooni ajal kasutati droone, mida peeti väga tõsiseks. Lõppkokkuvõttes naasis põgenenud mees sel ööl tervelt oma varjupaigakeskusesse Reini orus.

Kuritegevuse kontekst migrantide seas

See juhtum tekitab küsimusi migrantide kuritegevuse kohta. Selle järgi Föderaalne kodanikuhariduse agentuur On teada, et väike osa migrantidest paneb toime kuritegusid, kuid üldiselt on neil suurem tõenäosus kuritegude toimepanemiseks kui mittemigrantidel. Kuritegevuse erinevused on osaliselt tingitud nii vanusest ja soolisest koosseisust kui ka pingelistest elutingimustest.

Täiskasvanud sisserändajad, kellel on juurdepääs tööturule, panevad harva toime kuritegusid. Vägivaldseid kuritegusid pagulaste seas võivad mõjutada konfliktid ühiselamutes või ebakindlad elutingimused. Siiski on ka positiivseid suundumusi: migrantide peredest pärit noorte kuritegevuse sagedus langeb sarnaselt sisserändaja taustata noortega.

Statistika ja arengud

Tuleb märkida, et Lääne-Euroopa kuritegevuse statistikas on migrandid üleesindatud. 2018. aastal oli 38% Saksamaal välismaal sündinud inimestest Saksamaa kodakondsus. Lisaks näitab praegune statistika, et suurem osa migrantidest ja pagulastest ei pane toime kuritegusid. Rändajate registreerimise ja sellega seotud kuritegevuse sagedus on seletatav sotsiaalsete ja demograafiliste teguritega. Haridusasutustel on sisserändajaperedest pärit laste integreerimisel võtmeroll ning need võivad pikas perspektiivis vähendada kuritegevuse riski.