Neli Navalnõiga seotud ajakirjanikku mõisteti Moskvas süüdi

Neli Navalnõiga seotud ajakirjanikku mõisteti Moskvas süüdi

Neljale Vene opositsiooniliidri Aleksei Navalnõiga seotud ajakirjanikule mõisteti teisipäeval viis aastat ja kuus kuud vangistust koloonias. Neid süüdistati Kremli kriitiku juhitavas keelatud organisatsioonis töötamises, teatas Venemaa riiklik uudisteagentuur TASS.

Süüdimõistetud ajakirjanikud

Reporterid – Antonina Favorskaja, Sergei Karelin, Konstantin Gabov ja Artem Kriger – on kinnisel protsessil kohtu all alates oktoobrist. Neid süüdistatakse Navalnõi 2011. aastal asutatud äärmusrühmitusse kuulumises, mida nad eitavad.

Väited ja õiguslik alus

Prokurörid väitsid, et neli ajakirjanikku koostasid materjali Navalnõi korruptsioonivastase fondi (FBK) YouTube'i kanalile, mis on riigis välisagentide seaduse alusel keelatud. Amnesty International hoiatas, et see "repressiivne" seadus kujutab endast "rünnakut kogunemisvabaduse vastu" Venemaal, kus Moskva üritab üha enam ajakirjanikke tsensuuriseaduste alusel represseerida.

Navalnõit meenutades

Veebruaris kogunesid leinajad Venemaa pealinnas Navalnõi hauale, et meenutada tema esimest surma-aastapäeva vanglas. Human Rights Watchi (HRW) ja teiste inimõigusorganisatsioonide andmetel vahistati mälestusüritustel kümneid inimesi.

Navalnõi ja tema poliitiline pärand

Oma muljetavaldava poliitilise karjääri jooksul juhtis Navalnõi viimaste aastate suurimaid valitsusvastaseid proteste ja paljastas korruptsiooni Venemaa kõrgeima võimu juures, eriti FBK töö kaudu.

Navalnõi surma asjaolud

Navalnõi suri ootamatult 16. veebruaril 2024, olles 47-aastane, kandes 19-aastast vanglakaristust äärmusluse eest, mida ta oli eitanud. Toona väitis Venemaa kinnipidamiskeskus, et ta "tunnes end pärast jalutuskäiku halvasti". Navalnõi naine Julia Navalnaja ja USA endine president Joe Biden on aga pikka aega süüdistanud tema surmas Venemaa presidenti Vladimir Putinit. Moskva on need süüdistused tagasi lükanud.

Venemaa võimude katsed Navalnõi pärandit kustutada

Venemaa võimud on sellest ajast peale püüdnud "kustutada Navalnõi poliitilist pärandit" oma "laia repressiivsete vahendite arsenaliga", vahendab HRW, kes nimetas tema surma esimesel aastapäeval toimunud arreteerimisi vaid jäämäe tipuks tema toetajate jätkuvas tagakiusamises.