Taskuraha kärped varjupaigataotlejate jaoks: esimene samm range varjupaigapoliitika osas!

Taskuraha kärped varjupaigataotlejate jaoks: esimene samm range varjupaigapoliitika osas!

Österreich - Austrias teatas siseminister Gerhard Karner esimestest taskuraha kärpimisest varjupaigataotlejate alal 17. aprillil 2025. See meede on osa tugevast varjupaigapoliitikast, mis on kehtinud alates uue mittetulundusühingust pärit uue regulatsiooni kehtestamisest 2024. aasta juulis. Siiani on varjupaigataotlejad juba teinud 292 000 töötunnil.

Uue määruse kohaselt peavad varjupaigataotlejad pakkuma mittetulundusühingut kümme tundi kuus, mis hõlmab näiteks roheliste alade või tugi hooldamist hooldekodudes. Tegevuse edendamiseks võeti kasutusele kohustuslik koolitus asjakohastel teemadel nagu võrdsus ja õigusriik, mis toimus ka kõigis varjupaigataotlejate põhilistes hooldusrajatistes alates juunist 2024.

aasta pärast uut määrust

Umbes 77 protsenti varjupaigataotlejatest on seda kohustust seni järginud. Kuid peaaegu 680 inimest, umbes 24 protsenti varjupaigataotlejatest, jäi jõude, mis tähendas, et nende taskuraha lühenes 40 eurolt 20 euroni. Neid muudatusi mainiti ka täna See näitab, et inimestel, kes ei suuda haigete või füüsiliste või füüsiliste ailide, ei suuda tööd teha.

Uus varjupaigaregulatsioon, mis jõustus 16. juulil 2024, on osa föderaalvalitsuse terviklikust strateegiast varjupaigapoliitika järjepidevaks rakendamiseks. Karner kinnitas, et see oli samm varjupaigataotlejate integreerimiseks ühiskonda, võimalusega aktiivselt kogukonda panustada.

Integreerimise koolituskursused

Alates 1. juunist 2024 on kõik föderaalse majutuse varjupaigataotlejad kohustatud osalema oma õiguste ja kohustuste koolitamisel Austrias. Need koolitused käsitlevad olulisi sotsiaalseid küsimusi, mis on üliolulised Austria ühiskonna paremaks mõistmiseks ja edukaks integreerimiseks. Nende väljaõppe puudumine põhjustab ka taskuraha kärpeid.

Karner peab meetmeid selge ja järjepideva sammuna varjupaigapoliitika alal. Samuti kavatseb valitsus kehtestada ennetavaid samme varjupaigahuviliste perekonna taasühinemisel. Neid punkte tõsteti esile üksikasjalikus analüüsis bmi.gv.at

Üldiselt näitab areng, et riik mitte ainult ei soovi varjupaigataotlejaid rahaliselt toetada, vaid soovib ka kohustust võtta, et hõlbustada ühiskonda integreerumist ja tagada panus ühisesse hüvangusse.