Palestiinlased nälgivad või tapavad abi otsivad iisraellased

Palestiinlased nälgivad või tapavad abi otsivad iisraellased

Pärast 21 kuud kestnud sõjapidamist Gazas iseloomustavad rannikuriba sagenevad surma- ja näljastseenid. Inimesed surevad, püüdes abi saada, teised nälgivad ja Iisraeli tegevust kritiseerivad isegi paljud tema lähimad liitlased. ÜRO teatel on alates mai lõpust, mil uus vastuoluline abiagentuur Gaza Humanitaarfond (GHF) tööd alustas, toiduotsingu käigus tapetud üle 1000 inimese.

Olukord Gazas: täielik piiramine

Gaza oli juba enne konflikti üks isoleeritumaid ja tihedamalt asustatud piirkondi maailmas, kus 363 ruutkilomeetri suurusel alal elas umbes kaks miljonit inimest. Iisrael on aastaid hoidnud ranget kontrolli läbi maa-, õhu- ja mereblokaadi, mis on tõsiselt piiranud kaupade ja inimeste liikumist. ÜRO andmetel peeti üle poole elanikest alatoidetuks ja elasid allpool vaesuspiiri.

Enne sõda oli abitarnete vool Gazasse kasvanud 500–600 veoautoni päevas. Sellest ajast alates on see arv langenud keskmiselt vaid 28 veokini päevas, teatas rühm humanitaarorganisatsioone kolmapäeval. Jääb ebaselgeks, kas see arv hõlmab GHF-operatsioonideks kasutatavaid veokeid.

Humanitaarkriis süveneb

Pärast 7. oktoobril 2023 toimunud Hamasi rünnakut, milles hukkus üle 1200 inimese ja võeti üle 250 pantvangi, andis Iisrael käsu Gaza "täielikuks piiramiseks", katkestades elektri-, toidu-, vee- ja kütusevarustuse. Selle tulemusena arenes kiiresti välja humanitaarkriis, kuna lõksu jäänud elanikud seisid silmitsi nii näljahädaga kui ka laastava Iisraeli sõjalise pealetungiga. Inimõigusorganisatsioonid kritiseerisid Iisraeli toidu kasutamist "sõjarelvana" ja süüdistasid riiki "kollektiivse karistuse" kasutamises.

Lühike hingetõmbeaeg ja ajutine relvarahu

Rahvusvahelise surve tulemusena jõudsid esmaabisaadetised Gazasse oktoobri lõpus. Ajutine relvarahu Iisraeli ja Hamasi vahel algas 24. novembril 2023, suurendades veidi abivoogusid. Kuid relvarahu lagunes nädal hiljem.

Abitarned langesid seejärel uuesti, samas kui Iisraeli range kontroll lükkas tarneid edasi. Iisraeli võimud ütlesid, et kontrollid olid vajalikud selleks, et Hamas ei saaks abi mujale suunata, samas kui humanitaarametnikud süüdistasid Iisraeli abi tahtlikus kärpimises.

Ühiskondliku korra kokkuvarisemine

Kui Iisraeli pealetung hävitas Gaza territooriumi, tõrjus välja enamiku selle elanikest ja nõrgendas Hamasi kontrolli, levis seadusetus. ÜRO veoautode jaoks sai uueks takistuseks rüüstamine ja ohvrite arv abistamiskohtades suurenes. ÜRO hoiatas vaid nädalaid pärast sõda, et avalik kord hakkab lagunema, kuna meeleheitel palestiinlased varastasid laoruumidest jahu ja hügieenitarbeid.

2024. aasta novembris andis ÜRO uuesti häirekella, öeldes, et abi kohaletoimetamise võime on "täielikult kadunud". Ühes hullemas rüüstamises läks kaduma üle 100 veoauto. Autojuhid olid sunnitud vägivalla ähvardusel veokeid maha laadima, töölised said viga ja sõidukid said märkimisväärseid kahjustusi.

Uus abiorganisatsioon ja näljahäda tragöödia

Tänavu jaanuaris keelas Iisrael UNRWA-l Gazas tegutsemise, jättes sadadelt tuhandetelt inimestelt juurdepääsu elutähtsatele teenustele, nagu toit, tervishoid ja haridus. Mais teatas GHF, et hakkab Iisraeli nõusolekul abi jagama. Vahetult enne selle käivitamist astus GHF-i direktor Jake Wood tagasi, öeldes, et seda tööd on võimatu teostada "humaansuse, neutraalsuse, erapooletuse ja sõltumatuse humanitaarpõhimõtete range järgimisega".

ÜRO keeldus selles mudelis osalemast, kuna GHF rikkus mõningaid humanitaarabi põhiprintsiipe. Kriitikud juhtisid tähelepanu sellele, et Gaza lõuna- ja keskosas on vaid väike arv GHF-i jaotuspunkte – palju vähem kui eelmise ÜRO mudeli korral, mille tulemuseks on suured inimeste kogunemised piiratud kohtadesse.

Pühapäeval teatas Gaza tervishoiuministeerium, et 24 tunni jooksul suri nälja ja alatoitumise tõttu kümme inimest, mistõttu palestiinlaste näljasurmade koguarv tõusis 111-ni. Kolmapäeval kutsus 111 rahvusvahelist humanitaarorganisatsiooni Iisraeli üles lõpetama oma blokaad ja nõustuma relvarahuga, hoiatades, et enklaavis on varud ammendunud.

Rahvusvahelised reaktsioonid ja abi tulevik

Iisraeli ametnik ütles kolmapäeval pressikonverentsil, et enklaavile oodatakse tulevikus rohkem abi saatmist. "Me tahame näha, et üha rohkem veokeid siseneb Gazasse ja jagab abi seni, kuni Hamas ei ole sellega seotud," ütles ametnik.

Rahvusvaheline surve Iisraelile kasvab jätkuvalt, sealhulgas USA poolt. Esmaspäeval kritiseerisid 25 lääneriigi välisministrid Iisraeli Gaza sektorile antava abi eest. Iisraeli välisministeerium lükkas selle avalduse tagasi kui "ebarealistlikku".