Palestiinlased kannatavad nälga või tapetakse iisraellased abi otsimisel

Palestiinlased kannatavad nälga või tapetakse iisraellased abi otsimisel

Pärast 21 -kuulist sõjapidamist Gazas iseloomustab ranniku riba surma- ja näljastseenide suurenemine. Inimesed surevad abi saavutamise ajal, teised näljutavad ja Iisraeli lähenemise kriitika on kõlav isegi paljude lähimate liitlaste seas. ÜRO andmetel on alates mai lõpust tapetud üle 1000 inimese, kui nad toitu otsisid, kui vaieldav uus abiorganisatsioon, Gaza Humanitrian Foundation (GHF), alustas oma tööd.

Olukord Gazas: täielik piiramine

Enne konflikti oli Gaza juba üks kõige isoleeritumaid ja tihedamalt asustatud piirkondi maailmas, kus umbes kaks miljonit inimest oli 363 ruutkilomeetrit. Aastaid on Iisrael säilitanud ranged kontrollid maa-, õhu- ja mereblokaadi kaudu, mis on tõsiselt piiranud kaupade ja inimeste liikumist. ÜRO andmetel oli enam kui pooled elanikest alahinnatud ja elasid vaesusjoone all.

Enne sõda oli Gaza kergenduskaupade sissevool kasvanud iga päev 500–600 veoautoni. Pärast seda on see väärtus langenud vaid 28 veoautoni päevas, nagu teatas kolmapäeval humanitaarorganisatsioonide rühm. Jääb ebaselgeks, kas see arv sisaldab GHF -i toiminguteks kasutatavaid veoautosid.

humanitaarkriis intensiivistub

Pärast Hamasi rünnakut 7. oktoobril 2023, kus tapeti üle 1200 inimese ja pantvangis üle 250, käskis Iisrael Gazas "täieliku piiramise" ja peatas elektri, toidu, vee ja kütuse pakkumise. Selle tulemusel arenes humanitaarkriis kiiresti välja, kuna suletud elanikud olid nii nälja kui ka laastav sõjaline ründav Iisrael. Inimõiguste rühmitused kritiseerisid Iisraeli toidu kasutamist "sõjarelvana" ja süüdistasid riiki "kollektiivse karistuse" rakendamises.

lühike hingamine ja ajutine relvarahu

Rahvusvaheliste väljatrükkide tulemusel tekkis Gaza esmaabi tarnimine oktoobri lõpus. Iisraeli ja Hamasi vaheline ajutine relvarahu algas 24. novembril 2023, mis suurendas abi tarbimist pisut. Kuid relvarahu varises nädal hiljem kokku.

Seejärel vähendasid abi tarneid uuesti, samas kui Iisraeli range kontrollib edasist edasilükkamist. Iisraeli ametivõimud väitsid, et kontrollid olid vajalikud, et Hamas ei suunaks AIDSi, samas kui humanitaarabi riigiteenistujad süüdistasid Iisraeli abi tahtlikus vähendamises.

ühiskondliku korra kokkuvarisemine

Kuigi Iisraeli rünnak hävitas suured osa Gazast, levitas enamik tema elanikke ja nõrgenes Hamasi kontroll, levis seadusevastane. See rüüstas ÜRO veoautodele uut takistust ja abiorganite ohvrite arv suurenes. ÜRO hoiatas vaid mõni nädal pärast sõja algust, et avalik kord hakkas purunema, samal ajal kui meeleheitel palestiinlased varastasid hoiuruumidest jahu ja hügieeniesemeid.

2024. aasta novembris tõstis ÜRO uuesti äratuse ja selgitas, et võimalus leevenduskaupade tarnida oli "täiesti kadunud". Ühes halvimas rüüstamisel kaotati üle 100 veoauto. Autojuhid olid sunnitud vägivalla ähvardusel veoautosid maha laadima, abi töötajad said vigastada ja sõidukid said märkimisväärset kahju.

uus abiorganisatsioon ja näljahäda tragöödia

Selle aasta jaanuaris keelas Iisrael UNRWA tegutseda Gazas, mis tähendab, et sajad tuhanded inimesed keelasid juurdepääsu elutähtsatele teenustele nagu toitumine, tervishoid ja haridus. Mais teatas GHF, et Iisrael kiitis heaks regusitarvete levitamise. Vahetult enne tema algust astus GHF -i direktor Jake Wood astus tagasi ja selgitas, et tööd on võimatu teha "ranget tähelepanu inimkonna, neutraalsuse, erapooletuse ja iseseisvuse humanitaarpõhimõtetele".

ÜRO keeldus selles mudelis osalemast, kuna GHF rikub mõnda põhiprintsiipe. Kriitikud tõid välja, et Lõuna- ja Kesk-Gaza-Far-is on vähem kui väike arv GHF-i jaotuspunkte vähem kui eelmise ÜRO mudeli kohaselt, mis viis piiratud asukohtades suurte rahvahulgani.

Pühapäeval teatas Gaza tervishoiuministeerium, et nälja ja alatoitumuse tõttu hukkus 24 tunni jooksul kümme inimest, mis suurendas Palestiina surmajuhtumite koguarvu nälja kaudu 111 -ni. Kolmapäeval palus 111 rahvusvahelist humanitaarabi organisatsiooni, et Iisrael lõpetaks tema blokaad ja leppida kokku relvastusse, ning hoiatas, et enklaavid on nüüd ammendunud.

rahvusvahelised reaktsioonid ja abi tulevik

Iisraeli riigiteenistuja ütles kolmapäeval toimuval pressikonverentsil, et tulevikus ootab üks enklaavi rohkem abi. "Tahaksime näha üha rohkem veoautosid, mis sisenevad Gazasse ja levitaksid abi seni, kuni Hamas pole kaasatud," ütles ametnik.

Rahvusvaheline surve Iisraelile kasvab jätkuvalt, ka Ameerika Ühendriikidest. Esmaspäeval kritiseerisid Iisraeli 25 lääneriigi välisministrid Gaza riba "väljalangemise abi". Iisraeli välisministeerium lükkas deklaratsiooni tagasi kui "kauge reaalsus".