Lennunduse heitkogused tõusevad taas: eksperdid nõuavad viivitamatut tegutsemist!

Lennunduse heitkogused tõusevad taas: eksperdid nõuavad viivitamatut tegutsemist!

Lennundussektor seisab pärast pandeemiat silmitsi kriitilise olukorraga. Vaatamata naasmisele peaaegu normaliseerunud lennumahtude juurde, on kasvuhoonegaaside heitkogused Austrias VCÖ praeguse bilansi kohaselt peaaegu taastunud koroona-eelsele tasemele. 2024. aastal tekitas lennuliiklus Austrias ligikaudu 2,1 miljonit tonni kasvuhoonegaase, mis on rohkem kui 2004. aastal 1,8 miljonit tonni. Need arvud näitavad vajadust lennunduse heitkoguseid drastiliselt vähendada.

Ekspert Katharina Jaschinsky VCÖ-st kutsub üles heitkoguseid kiiresti ja igakülgselt vähendama. VCÖ kritiseerib ka seda, et Euroopa lennufirmad ei maksa petrooleumilt mineraalõlimaksu. See maksuvabastus läks Austria riigile 2022. aastal maksma hinnanguliselt 570 miljonit eurot. Jaschinsky nõuab, et EL ja selle liikmesriigid laiendaksid ja parandaksid piiriüleseid raudteeteenuseid, asendades samal ajal üha enam ärireisid digitaalsete lahendustega, nagu videokonverentsid.

Tehnoloogilised edusammud lennunduses

Saksamaal on aga positiivne trend. Saksa lennutööstuse föderaalse liidu (BDL) pressiteate kohaselt on Saksamaa lennufirmade keskmine petrooleumi tarbimine langenud 3,44 liitrini reisija ja 100 kilomeetri kohta. See tähendab 45-protsendilist langust alates 1990. aastast, mis on vähendanud CO2 heitkoguseid reisija kohta samal määral. BDL-i president Jens Bischof rõhutab iga-aastast energiatõhusatesse lennukitesse investeeritud miljardeid. Vanade lennukite uuendamine võib vähendada heitkoguseid kuni 30 protsenti.

Saksa lennufirmade kogu lennukipark koosneb 810 lennukist ning 427 uue lennuki tellimine aastaks 2034 on juba pooleli. Need kaasaegsed pikamaalennukid tarbivad olenevalt istekoha konfiguratsioonist vaid 2,1–2,5 liitrit petrooleumi reisija kohta 100 kilomeetri kohta. Hoolimata edusammudest lükkab õhusõidukitootjate jätkuv kitsaskoht lennukipargi uuendamist ja seega ka potentsiaalset CO2-heite kokkuhoidu edasi.

Kliimamõju ja leevendusstrateegiad

Lennunduse mõju kliimale ei piirdu ainult CO2 heitkogustega. Ligikaudu kaks kolmandikku kliimamõjudest on nn mitte-CO2 mõjud, mida mõjutavad muuhulgas petrooleumi ja seal tekkivate kliimat mõjutavate ainete põlemine. Neid mõjusid tuleb lennuliikluse kliimamõju tulevastes prognoosides arvesse võtta, nagu Föderaalne Keskkonnaagentuur oma teabedokumendis selgitab.

Lennuliikluse mõju kliimale vähendamiseks kavandatakse tehnilisi, organisatsioonilisi ja regulatiivseid meetmeid. Nende hulka kuuluvad näiteks e-petrooleumi kasutamine, raudtee infrastruktuuri parandamine ja rahvusvaheline koostöö säästva liikuvuse edendamiseks. VCÖ järelduste kohaselt nõuab praegune olukord mõistlike liikumisvõimaluste, näiteks rongi, kiiremat rakendamist ja propageerimist.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et nii tehnilised uuendused kui ka poliitilised meetmed on lennunduse kliimaolukorra oluliseks parandamiseks hädavajalikud. Euroopa Liitu ja selle liikmesriike kutsutakse üles looma säästvaks arenguks vajalikku keskkonda, samal ajal peab lennundustööstus intensiivistama jõupingutusi oma keskkonnategevuse parandamiseks.