Iraani välisminister: tuumarelvad on vastuvõetamatud – mis siis nüüd?

Iraani välisminister: tuumarelvad on vastuvõetamatud – mis siis nüüd?

Iraani välisminister Abbas Araqchi teatas hiljutises televisioonis 31. mail 2025, et tuumarelvad on Iraani jaoks vastuvõetamatud. See juhtus seoses käimasolevate läbirääkimistega Iraani ja USA vahel uue tuumaleppe üle, mis on toimunud alates 2025. aasta aprillist. Neid läbirääkimisi peetakse Omaani vahendusel ja neid on viiendas voorus kirjeldatud kui "konstruktiivset", samas kui plaanis on veel üks kohtumine, kuigi konkreetset kuupäeva pole antud. Nendel läbirääkimistel nõuab USA, et Iraan loobuks täielikult uraani rikastamisest, mille Teheran lükkab tagasi ja viitab selle asemel oma õigusele tuumavõimsusele tsiviilkasutuses, [vienna.at](https://www.vienna.at/iranischer-aussenminister-atom Waffen-inakceptabel/9443138).

Viimane läbirääkimiste voor Roomas toimus intensiivse vaidluse taustal Iraani uraani rikastamise üle. Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) andmetel on Iraan oma kõrgelt rikastatud uraani tootmist juba kolmekordistanud. Väidetakse, et aatomipomm vajab rikastamist vähemalt 80 protsendini; Iraan seevastu saavutab oma Natansi ja Fordowi tootmiskohtades rikastamise kuni 60 protsenti. Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia ja USA on uraanivarude suurenemise karmilt hukka mõistnud, kuna see kujutab endast märkimisväärseid riske ja sellel puudub usutav tsiviilõiguslik õigustus, vahendab tagesschau.de.

Pinged ja diplomaatilised pingutused

Pärast uraani rikastamise arengut kasvab mure nii rahvusvahelises üldsuses kui ka Iraanis. EL väljendas juba 2025. aasta märtsis sügavat muret Iraani tuumaprogrammi laiendamise pärast, mida toetab Austria põhiseaduse kaitse ameti aruanne. Selles öeldakse, et Iraani tuumaprogramm on juba "hästi arenenud" ja võib muuta riigi juhtkonna "puutumatuks". Iraan vastas raportile, süüdistades seda "meedia propagandas", samas eitades uraanitootmise suurenemist ja nimetades IAEA aruandeid "mitte millekski uueks".

Murettekitava olukorra muudavad veelgi keerulisemaks piirkonna geopoliitilised pinged. Pärast seda, kui USA 2015. aasta tuumaleppest president Trumpi ajal taganes, teatas Iraan, et ei tunne end enam kokkulepitud tingimustega seotuna. Alates sellest ajast on rahvusvaheliste hinnangute kohaselt Iraanis tuumarelvade kallal töötamine täies hoos. tagesschau.de analüüsi kohaselt on Iraani toetatud väed võtnud pingelises piirkondlikus kontekstis korduvalt meetmeid USA sõjaväelaste vastu Iraagis ja Süürias, suurendades piirkondliku konflikti ohtu.

Kokkuvõttes iseloomustavad Iraani ja USA läbirääkimisi sügavad lõhed. Araqchi väljendas hiljuti kahtlust, kas kokkulepe USAga on "peatne". Kuigi USA ei saa aktsepteerida Iraani rikastamisvõimet, on Iraan kuulutanud rikastamise mitteläbirääkivaks ja nõuab kõigi sanktsioonide tühistamist. See ummik teeb diplomaatilise lahenduse äärmiselt keeruliseks, eriti arvestades Iraani agressiivset sõjapoliitikat ja jätkuvaid pingeid Lähis-Idas.