Iga viiendat inimest Gazas ähvardab Iisraeli blokaadi tõttu nälg

Iga viiendat inimest Gazas ähvardab Iisraeli blokaadi tõttu nälg

Hiljutises ÜRO toetatud raportis hoiatatakse, et iga viies inimene elab Gazas teda ähvardab nälg, kuna kogu piirkond liigub näljahädale lähemale. See juhtus pärast peaaegu kolm kuud kestnud Iisraeli hädasti vajatava humanitaarabi blokaadi.

Kiireloomuline humanitaarkriis Gazas

Hoiatus tuli, kuna ÜRO, mitmed valitsusvälised organisatsioonid ja Gaza sektori tsiviilisikud teatavad, et pärast Iisraeli märtsis toimunud rünnakut on olukord halvenenud. Toidule juurdepääsuga raskusi, ravimid ja puhas vesi.

Äge toiduga kindlustamatus

Kogu territooriumi elanikkond kogeb "suurt ägedat toiduga kindlustamatust", samas kui territooriumil on "suur näljaoht" - näljakriisi kõige tõsisem vorm, märkis integreeritud toiduga kindlustatuse faasi klassifikatsioon (IPC) oma esmaspäevases aruandes.

"Inimeste ellujäämiseks vajalikud kaubad on ammendatud või saavad lähinädalatel otsa," hoiatas IPC. Toitu napib ja ülejäänut müüakse ülikõrgete hindadega, mida vähesed saavad endale lubada.

Iisraeli blokaad

2. märtsil kehtestas Iisrael Gazale humanitaarblokaadi, katkestades territooriumil viibivale enam kui 2 miljonile palestiinlasele toidu, meditsiinivarustuse ja muu abi. Iisrael väidab, et blokaadi ja Gaza pommitamise sõjalise eskalatsiooni eesmärk on avaldada Hamasile survet, et ta vabastaks enklaavist pantvangid. Rahvusvahelised organisatsioonid väidavad aga, et see rikub rahvusvahelist õigust ja mõned süüdistavad Iisraeli nälja kasutamises sõjarelvana.

Kriisi tagajärjed

IPC raport hoiatas, et praegusest kuni septembri lõpuni on suur näljaoht, mis jätab enamiku Gaza elanikest ilma toidule, veele, peavarjule ja ravimitele.

"Ainult vaenutegevuse viivitamatu ja järjepidev lõpetamine ja humanitaarabi kohaletoimetamise jätkamine võivad ära hoida näljahäda," seisis raportis.

Näljaläved

STK-süsteemi – viiefaasilise toidupuuduse raskusastme mõõtmise skaala – kohaselt saab näljahäda välja kuulutada alles siis, kui on saavutatud teatud künnised. Nende hulka kuuluvad: Vähemalt 20% kõigist leibkondadest peab seisma silmitsi äärmise toidupuudusega, 30% või enam lastest peab olema ägeda alatoitumise all ja vähemalt kaks inimest 10 000-st sureb iga päev ägeda alatoitumise või alatoitumise ja haiguste koosmõju tõttu.

STK hinnangul on esimene künnis juba saavutatud. Peaaegu 469 500 inimest – umbes 22% elanikkonnast – kogeb maist septembrini eeldatavasti katastroofilist toiduga kindlustamatust, mis on IPC skaala kõrgeim faas.

Arvamused ja vaated

Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahu büroo pressiesindaja David Mencer ütles esmaspäeval, et hoolimata IPC hoiatustest "nälga Gazas ei esinenud kunagi". Kui Gazas on nälg, on põhjuseks see, et Hamas takistab tsiviilelanikkonnal humanitaarabi saamast.

Kuigi ta süüdistab kasvavas näljases suures osas Hamasi, tunnistas USA suursaadik Iisraelis Mike Huckabee, tõstis reedel esile kiiresti halveneva olukorra Gazas, öeldes CNN-ile: "Kui humanitaarkriisi ei oleks, siis ei püütaks sellega toime tulla. Seega on vastus ilmselge: Jah, humanitaarkriis on käes."

Blokaadi inimlik hind

Alates 2. märtsist on Iisraeli korduv rünnak sunnitud ümber asuma rohkem kui 430 000 inimest, mõjutades esmatähtsaid teenuseid ja elutähtsate kaupade jaotamist. Kõik 25 ÜRO Maailma Toiduprogrammi (WFP) hallatavat pagariäri olid aprilli alguses sunnitud sulgema varude nappuse tõttu ning enamikus 177 köögist on soojade roogade toit otsas, öeldakse IPC raportis. Toiduhinnad tõusevad järsult.

Alates veebruarist on jahu hinnad tõusnud 3000%; 25-naelane nisujahu kott võib maksta 235–520 dollarit.

Surve all olevad haavatavad rühmad

Eriti ohustatud on lapsed ja rasedad naised. Ajavahemikus 2025. aasta aprillist kuni 2026. aasta märtsini eeldatakse ligi 71 000 alla viieaastaste laste ägeda alatoitluse juhtu. Lisaks vajab ägeda alatoitumise tõttu ravi peaaegu 17 000 rasedat ja rinnaga toitvat naist.

Üheksateistkümne kuu jooksul pärast Iisraeli rünnakut Gazale pärast Hamasi rünnakut 7. oktoobril 2023 on inimesed hakanud toitu otsima, rohi loomasööda söömine ja saastunud vee joomine. Nälgivad emad ei suutnud oma imikutele piisavalt piima toota ja vanemad proovisid kõik, et oma lapsi elus hoida, ütlesid vanemad ja arstid CNN-ile.

Imran Rajab, ema Gaza linnast, CNN teatas

"Mu lapsed oksendavad pärast selle söömist. See lõhnab kohutavalt," rääkis Rajab. "Aga mida ma veel teha saan? Mida muud ma oma lastele söödaksin, kui mitte seda?"

Gaza linnas töötav günekoloog dr Amjad Al-Muzaini ütles, et Gaza naised on sunnitud valima oma laste toitmise ja oma tervise vahel. Sageli ohverdavad nad oma heaolu, et tagada oma laste ellujäämine.

Al-Muzaini ütles, et keisrilõike operatsioonide käigus leiti naistel soole limaskesta ja emaka limaskesta tugevat kahjustust, mis on tõenäoliselt tingitud madala kvaliteediga ja eriti konserveeritud toiduainete söömisest.

Abipakkumised ja ummistused

WFP teatas hiljuti, et on valmis saatma Gazasse piisavalt abi, et toita kogu elanikkonda kuni kaheks kuuks. UNRWA, peamine palestiinlasi abistav ÜRO agentuur, teatas, et sellel on ligi 3000 abi vedavat veokit, mis ootavad Gaza sektorisse sisenemist, kuid Iisrael on praegu blokeerinud.

"Gaza pered nälgivad, kui toit, mida nad vajavad, on piiril," ütles WFP tegevdirektor Cindy McCain saates X. "Kuid WFP pole suutnud riiki tuua uut abi alates 2. märtsist."

"Kui ootame, kuni näljahäda ametlikult kinnitatakse, on juba LIIGA HILJA," lisas ta.

Iisrael alustas pealetungi Gaza sektoris pärast Hamasi 2023. aasta oktoobri rünnakut, milles võitlejad tapsid 1200 inimest ja võtsid 251 pantvangi. Sellest ajast alates on Iisraeli sõjalises kampaanias hukkunud ligi 53 000 palestiinlast. Tervishoiuministeeriumi andmetel on pärast pommitamise jätkumist märtsis Gazas hukkunud üle 2500 palestiinlase.

Aruandlust toetasid CNN-i esindaja Jeremy Diamond, Tareq Al Hilou, Mohammad Al Sawalhi, Dana Karni ja Mounira Elsamra.