Sinner tähistab pärast dopinguvaidlust poolfinaali tagasitulekut!

Sinner tähistab pärast dopinguvaidlust poolfinaali tagasitulekut!

15. mail 2025 toob spordiala tennisesse põneva poolfinaali, milles kolmekordne suure slämmi turniiri võitja Jannik Sinner astub kindla favoriidina ameeriklase Tommy Pauli vastu. Teises poolfinaalis on vastamisi hispaanlane Carlos Alcaraz ja itaallane Lorenzo Musetti. Sinner tegi Roomas tagasituleku pärast kolmekuulist pausi, mille tegi vajalikuks tema leping Maailma Antidopingu Agentuuriga WADA.

Patuse paus järgnes dopinguravimi Closteboli jälgede avastamisele tema süsteemis. [Kleine Zeitungi] andmetel (https://www.kleinezeitung.at/service/newsticker/newsticker_sport/19690079/sinner-nach-starkem-Performance-im-rom-halbfinale) väitis Sinner, et aine sattus tema kehasse teadmatult massööri käe kaudu. Dopingumenetluse eest vastutav agentuur, International Tennis Integrity Agency (ITIA), uskus Sinnerit ja otsustas võistluskeeldu mitte määrata. Otsusele järgnes aga WADA vastulause, mis kaebas Spordiarbitraažikohtusse (CAS).

Dopingujuhtum ja selle tagajärjed

Asja arutamine jäi lõpuks pärast kohtuvälist kokkulepet ära. Sinnerit ümbritsev olukord heidab valgust ulatuslikule dopinguprobleemile tennises. Huvitav juhtum on ka itaalia mängija Marco Bortolotti, kes oli samuti seotud dopinguasjaga. ITIA andmetel ei olnud Bortolotti aga Closteboli positiivse testitulemuses süüdi, mis tähendas, et talle ei kohaldatud keeldu.

Tema 2023. aasta oktoobris Lissabonis võetud proovi analüüs näitas Closteboli metaboliidi olemasolu. Bortolotti tunnistas, et tema proovis on Clostebol, kuid juhtis tähelepanu sellele, et ta ei tahtnud petta; ta esitas tõendeid tahtmatu saastumise kohta. ITIA võttis tema selgituse vastu pärast seda, kui teaduseksperdid kinnitasid tema arutluskäigu usutavust. Kuigi Bortolotti tulemused ja auhinnarahad tühistati, ei mõjutanud tema diskvalifitseerimine ühtegi edasist võistlust, kuna ta ei olnud süüdi ega hoolimatust.

Tee antidopingureegliteni

Seda küsimust ei neutraliseeri mitte ainult üksikjuhtumid, vaid see on sügavalt juurdunud ka maailma antidopingu koodeksis (WADC). See asutati 1999. aastal dopinguvastaste eeskirjade ühtlustamiseks. WADC esimene versioon võeti vastu 2003. aastal Kopenhaagenis ja see muudeti Kopenhaageni deklaratsiooniga kuni 2006. aasta Torino taliolümpiamängudeni siduvaks kõikidele spordiliitudele. Sellest ajast peale on tehtud mitu muudatust ja reegleid värskendati viimati 2021. aastal NADA.

Dopinguvastased organisatsioonid seisavad silmitsi pidevate väljakutsetega, et tagada spordi ausus. Dopingu kuritarvitamise vastu võitlemine on endiselt põhiülesanne ja nii mängijad kui ka ametnikud peavad olema teadlikud rangetest reeglitest. Need algatused on üliolulised, et kaitsta usaldust spordi vastu ja tagada ausus konkurentsis.