Trump tahab taaselustada tuumarelvakatsetused – mis on selle taga?

Trump tahab taaselustada tuumarelvakatsetused – mis on selle taga?

USA endine president Donald Trump kordas 6. novembril 2025 oma plaane tuumarelvakatsetuste jätkamiseks. See teade tuleb globaalses kontekstis, kus teised riigid, eriti Venemaa ja Hiina, laiendavad praegu oma tuumavõimsust. Trump teatas, et USA peaks jätkama oma tuumarelvakatsetusi, mis põhinevad teiste riikide katsetusprogrammidel, et kontrollida ja ette valmistada nende süsteeme. See on märkimisväärne samm, kuna viimane USA tuumarelvakatsetus toimus 1992. aastal ja sellest ajast alates on kehtinud moratoorium, mida toetab üldise tuumakatsetuste keelustamise leping (CTBT).

Varsti pärast seda andis Venemaa president Vladimir Putin valitsusele korralduse uurida tuumarelvade katsetamise otstarbekust. Selle kohta tuleks koguda infot nii kaitse- ja välisministeeriumilt kui ka salateenistustelt, et töötada välja võimalikud ettepanekud tuumarelvakatsetuste ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks. Olukorra muudavad veelgi keerulisemaks teated Venemaa tuumaohtudest, sealhulgas selle uudsetest relvasüsteemidest, nagu Burevestnik pikamaa tuumajõul töötav rakett ja Poseidoni tuumajõul töötav torpeedo.

Ebaselged testieesmärgid ja rahvusvahelised mured

USA kavandatavate testide täpne eesmärk jääb ebaselgeks. Vaatlejad kahtlustavad, et katsetegevused võivad olla suunatud eelkõige kanderakettidele ja muudele tuumapommide süsteemidele. USA energiaminister Chris Wright rõhutas aga, et tegemist ei ole tuumaplahvatustega, vaid pigem süsteemikatsetustega. Trump ei esitanud oma videosõnumis konkreetseid üksikasju kavandatavate katsete kohta, mis võib tekitada muret USA tegeliku suuna ja kavatsuste pärast.

Rahvusvahelised reaktsioonid sellele arengule on erinevad. Samal ajal kui Venemaa on oma ähvardusi suurendanud, reageerivad paljud välismaised osalejad kanderakettide teatele vähema murega kui Kremli varasematele ähvardustele. Eksperdid usuvad, et USA tuumarelvakatsetuste taasalustamine võib motiveerida teisi riike sarnaseid samme astuma, destabiliseerides veelgi niigi habrast ülemaailmset julgeolekuarhitektuuri.

Maailma tuumaarsenali hetkeseis

Alates külma sõja lõpust on ülemaailmsed tuumarelvade varud vähenenud seoses kasutusest kõrvaldatud aatomipommide demonteerimisega, eriti Venemaal ja USA-s. Sellele vaatamata jätkab Hiina oma tuumaarsenali kiiret kasvatamist – alates 2023. aastast on aastas valminud umbes 100 uut lõhkepead. Ükski riik pole 1998. aastal seni tuumakatsetusi läbi viinud, välja arvatud Põhja-Korea, kes peatas oma viimased katsetused 2017. aastal.

1996. aastal vastu võetud ja enamik riike ratifitseerinud CTBT-d ei ratifitseerinud USA ja Venemaa võttis oma ratifitseerimise tagasi 2023. aasta lõpus. Politoloogid märgivad, et uute desarmeerimislepingute sõlmimine lähitulevikus on ebatõenäoline, kuna Venemaa ja Hiina ei näita üles huvi oma tuumarelvavarude vähendamise vastu. Olemasolevad tuumarelva leviku tõkestamise ja desarmeerimise lepingud, nagu tuumarelva leviku tõkestamise leping (NPT) ja tuumarelvade keelustamise leping (TPNW), ei suuda praegu kasvavaid pingeid maandada.

Kõik see viitab murettekitavale arengule ülemaailmses julgeolekuolukorras. Jääb üle oodata, kuidas rahvusvaheline üldsus Trumpi teatele reageerib ning milliseid samme Venemaa ja teised riigid selles pingelises tuumarelvastumises edasi astuvad.