Venemaa esitab Ukrainale plahvatusliku rahumemorandumi

Venemaa esitab Ukrainale plahvatusliku rahumemorandumi

Venemaa avaldas uue memorandumi, mis sisaldab kaugeleulatuvaid nõudmisi Ukrainale võimaliku rahulahenduseni jõudmiseks. Üks keskseid punkte on üleskutse Ukraina neutraalsusele, mis hõlmab eelkõige NATO liikmelisusest loobumist. See teatab Väike ajaleht.

Istanbulis peetud otseläbirääkimiste järel üle antud dokument sisaldab lisanõudeid nagu Ukraina tuumarelvavaba staatuse kinnitamine ja Ukraina relvajõudude suuruse piiramine. Moskva nõuab ka natsionalistlike sõjaväerühmade ja rahvuskaardi laialisaatmist. Ukraina on teatanud, et soovib seda nõudmiste kataloogi uurida, kuid lükkab selle osad ägedalt tagasi.

Mõned vaidlusalused punktid

Teised nõudmised hõlmavad vene keele tunnustamist ametliku keelena ja Ukraina venekeelse elanikkonna vähemuste õiguste kaitset. Samuti peaks Kiiev tühistama kõik sanktsioonid ja taastama diplomaatilised suhted Moskvaga, samas on memorandumi osaks ka gaasitransiidi taasalustamine läbi Ukraina Euroopasse.

Rahudokument peaks olema kinnitatud õiguslikult siduva ÜRO resolutsiooniga. Istanbuli läbirääkimised tähistavad otseläbirääkimiste teist vooru pärast esimest 2023. aasta mais, pärast seda, kui varasemad katsed 2022. aastal ebaõnnestusid.

USA kaubandusajakirja raport Välisasjad rõhutab, et 2022. aasta märtsis ja aprillis peeti peaaegu edukaid rahuläbirääkimisi. The Wall Street Journali vaadatud lekkinud rahulepingu kavand kinnitas mõlema poole sügavaid järeleandmisi, samal ajal kui Ukrainal oli sel ajal sõjalisi raskusi. Selle eelnõuga püüdis Venemaa hoida Krimmi ja okupeeritud Ida-Ukraina alasid Venemaa kontrolli all.

Poliitilised reaktsioonid

Ukraina president Volodõmõr Zelenski väljendas viimaste läbirääkimiste tulemuste suhtes skeptilisust. Ukraina delegatsioon nõudis Valgevenes toimunud kohtumisel sõjategevuse viivitamatut lõpetamist ja Vene vägede väljaviimist. Venemaa pealäbirääkija Vladimir Medinski teatas, et Moskva on lepingust huvitatud. Vaatamata intensiivsetele aruteludele naasid osalejad oma kodumaale kokkuleppeta, kuid andsid märku oma valmisolekust pidada läbirääkimiste teine ​​voor.

Konflikti käigus kandsid mõlemad pooled suuri kaotusi. Briti allikad teatasid, et Venemaa edasitung jäi Kiievi lähedal seisma ning Ukraina väed osutasid tugevat vastupanu. Lahingud jätkuvad Harkivi ja Tšernihivi linnades ning teated tsiviilohvritest on murettekitavad. Sõjaline olukord on jätkuvalt pingeline ja kokkuleppe võimalikkus sõltub suuresti tulevastest läbirääkimistest.

Praeguste rahuläbirääkimiste arengud ja mõlema poole vastuolulised nõudmised näitavad, kui keeruline on olukord Ukraina konfliktis. Eelkõige mõjutab läbirääkimiste dünaamikat tugevalt lääne sõjaline toetus ja geopoliitiline raamistik.

Praegused sündmused rõhutavad Ukraina valitsuse jaoks keerulist olukorda ning vajadust stabiilse ja õiglase rahu järele.