Roheliste ettepanekul häälteenamust pole: vägivallavastane kaitse on lahendamata!

Roheliste ettepanekul häälteenamust pole: vägivallavastane kaitse on lahendamata!

Roheliste tungiv algatus rahvusnõukogus vägivallavastase kaitse parandamiseks ei leidnud häälteenamust. Vaatamata SPÖ ja NEOSi üksikute liikmete toetusele mõningatele nõudmistele, ei suutnud rohelised algatust läbi suruda. Valitsus rõhutab aga, et töötab vägivallavastase kaitse parandamise nimel ning investeerib rohkem ressursse kui kunagi varem. Keskse probleemina tõstetakse jätkuvalt esile naistevastase vägivalla väljakutse.

Rohelised kutsusid muuhulgas üles fikseerima seksuaalkriminaalõiguses põhimõtet “Ainult jah tähendab jah”, üleriigilisi regulatsioone kaitsetsoonide kohta tervishoiuasutuste ees, kus aborte tehakse, ning seaduslikku õigust lapsehoiule alates esimesest sünnipäevast. Naiste majandusliku iseseisvuse edendamiseks tuli päevakorda ka uus lapsehoolduspuhkuse ja kohustusliku tuluaruande regulatsioon 35 ja enama töötajaga ettevõtetele. Meri Disoski ja Alma Zadić rohelistest kordasid neid nõudmisi ja osutasid tungivale vajadusele muutuste järele.

Poliitilised reaktsioonid ja seisukohad

Naisminister Eva-Maria Holzleitner oli opositsioonisaadikuna varem nõudnud vägivallavastaseks kaitseks 250 miljonit eurot. Disoski kritiseeris tõsiasja, et riiklik naistevastase vägivalla vastane tegevuskava pidi hakkama saama ilma lisaeelarveta, samas kui vägivallakaitsekeskused löövad häirekella AMSi ja sotsiaalministeeriumi kärbete pärast. Roheliste partei kuuluv Ralph Schallmeiner andis mõista, et meestel on kohustus seada kahtluse alla ja muuta eeskujusid.

SPÖ saadik Schatz rõhutas, et valitsus on naiste osas juba edusamme teinud, sealhulgas eelarve suurendamises. Kuigi FPÖ näeb naistevastast vägivalda immigratsiooniprobleemina ja kutsub üles järjekindlamalt tegutsema seksuaalkurjategijate vastu, tõid SPÖ saadikud välja, et naistevastane vägivald on olemasolev sotsiaalne probleem. NEOSi parlamendiliikmed toetasid ka üleskutset suurendada naiste iseseisvust, kuid väljendasid muret väikeettevõtete tuluaruandluse pärast.

Põhimõte "Ainult jah tähendab jah"

Põhimõte „Ainult jah tähendab jah” on suunatud vastutuse nihutamiseks asjaosalistele. Mõjutatud naised ei pea enam põhjendama, miks nad "ei" ei öelnud. Eelnõu teeb selgeks, et seks on konsensuslik ainult siis, kui kõik asjaosalised on kas selgesõnaliselt või äratuntavalt nõus; kõike muud loetakse vägistamiseks. Šokireaktsioonide, nagu külmumine vägivaldsetes olukordades, äratundmist peetakse samuti kaitsemehhanismiks ja seda ei peeta enam nõusolekuks. See on oluline samm sisukama seksuaalse enesemääramise suunas ja nõuab sotsiaalset ümbermõtlemist, kus kõik toimuv põhineb vastastikusel nõusolekul just-ja-means-yes.org hukatakse.

Ülemaailmselt kannatab iga kolmas naine vähemalt korra oma elu jooksul füüsilise ja/või seksuaalse vägivalla all, teatab see BMZ. Isegi LGBTIQ+ inimesed kogevad statistiliselt oma elus mingit soopõhist vägivalda, mille oht suureneb oluliselt mitme diskrimineerimise tunnustega inimeste puhul. Nende ühiskondlike probleemide tõhusaks lahendamiseks on endiselt vaja tugevdada vägivallavastaseid mehhanisme. Sellega seoses koostab rahvusvaheline üldsus tegevuskava aastani 2030, et ületada kõik soopõhise vägivalla vormid.