Jõhker kuritegu Mürzhofenis: 14-aastane kirvega kohtus!

Jõhker kuritegu Mürzhofenis: 14-aastane kirvega kohtus!

Bruck-Mürzzuschlagi linnaosas Kindbergi lähedal Mürzhofenis toimunud šokeerivas vägivallaaktis süüdistatakse 14-aastast noormeest oma 36-aastase venna mõrvas viikingikirvega. Politsei sai hoiatuse 16. septembril pärast seda, kui päästetöötajad avastasid märgatavate vigastustega elutu inimese. Venna leidis verisena õde ning esialgsetel andmetel suri ta 17 löögist pähe ja sai õhuemboolia. Lahkamise andmetel veritses mees politsei saabudes sündmuskohal surnuks.

Kahtlustatav oli juba enne ametnike saabumist sündmuskohalt lahkunud, kuid tuvastati tunnistajate kirjelduste põhjal kiiresti. Teeninduskoerte patrull püüdis nooruki kinni ja avastas tema seljakotist viikingikirve, mis oli algselt mõeldud kaunistuseks, kuid millel olid teravad servad. Oma esimesel ülekuulamisel tunnistas 14-aastane noormees, et ründas oma venda kirvega. Arvatakse, et raske kuriteo ajendiks oli vaidlus kodutööde üle.

Õigusabi ja võimalikud karistused

Kohus 14-aastase noormehe vastu on kavandatud ühepäevaseks ja toimub pooleteise nädala pärast. Juba on kutsutud kolm tunnistajat ning psühhiaatria ja kohtumeditsiini eksperdid. Alaealiste kriminaalkorras süüdimõistmisel ähvardab noort kuni kümneaastane vanglakaristus. Pereliikmeid sel raskel ajal toetama kutsuti kriisisekkumise meeskond. Kogukonnas valitseb selle tragöödia pärast suur kurbus, nagu ütles kohalik juht Christian Sander.

Süüdistatav õpib praegu Kapfenbergi polütehnikumis ja oli kuni selle juhtumini silmapaistmatu. Eksperdid peavad nüüd selgitama, kas noor oli kuriteo toimepanemise ajal mõistuse juures, mis saab kohtuprotsessi käigu jaoks määrava tähtsusega. Süütuse presumptsioon kehtib kuni kohus teeb otsuse.

Kontekst alaealiste kuritegevusega

Selliste vägivaldsete juhtumite edaspidiseks ärahoidmiseks töötab föderaalne noorsooministeerium laste- ja noortekuritegevuse ennetamise strateegiate kallal. Statistika näitab, et suurem osa kuritegudes kahtlustatavatest lastest ja noortest satub politsei- või kriminaalsüüdistusse enamasti vaid korra. Vähemalt 5–10 protsenti kahtlustatavatest paneb aga korduvalt toime raskeid kuritegusid. Neid "intensiivseid õigusrikkujaid" mõjutavad sageli keerulised probleemid, nagu sotsiaalne ebasoodne olukord ja vägivallakogemus.

Kuriteo- ja vägivallaennetuse kvaliteet ja kvantiteet on viimase 20 aasta jooksul tõusnud. Laste ja noorte kuritegevuse ennetamiseks ning laste- ja noortehoolekande, politsei ja kohtusüsteemi koostöö tugevdamiseks on kasutusele võetud erinevad kontseptsioonid. Ennetavate meetmete rakendamise eest vastutavad riigid ja omavalitsused. Föderaalsel noorteministeeriumil on õigus esitada ettepanekuid ja juhtida tähelepanu lahendamata probleemidele uute strateegiate väljatöötamiseks. Selge keskendumine ennetamisele võib aidata vältida selliste tragöödiate kordumist tulevikus.

Selle teema kohta lisateabe saamiseks vaatame aruandest Väike ajaleht, Täna ja ulatuslikud ressursid Föderaalne pere-, eakate-, naiste- ja noorteministeerium.