Põhk ja sead: 92% nõuavad kiiresti paremat loomakasvatust!

Põhk ja sead: 92% nõuavad kiiresti paremat loomakasvatust!

Fookuses on loomade heaolu seakasvatuses, eriti pakiline nõudlus kohustusliku põhu allapanu järele. Valju EcoNews Muljetavaldav 92% elanikkonnast toetab seda algatust, mida eriti õhutab loomavabrikute vastane ühendus (VGT). VGT saatis põhjaliku kampaania raames õlgedega pakke olulistele poliitilistele otsustajatele, et selgitada nende vastutust eesseisvate loomakaitseseaduse muudatuste kontekstis.

Ühing paneb südamele, et põhk mitte ainult ei paranda sigade elukvaliteeti, andes neile pehmed lamamiskohad ja pakub võimalusi manipuleerimiseks, vaid toob kasu ka tervisele. Põhu allapanu aitab vähendada kahjulike ammoniaagigaaside sissehingamist sõnnikuaugust. Otsust täisrestpõrandate ja põhu allapanu uute regulatsioonide kohta oodatakse 2025. aasta mai lõpuks, kuna 1. juunist jõustub põhiseaduskohtu (VfGH) senise määruse kehtetuks tunnistamine.

Konstitutsioonikohtu roll

Konstitutsioonikohus andis oma otsuses mõista, et 17-aastast üleminekuperioodi sigade pidamiseks struktureerimata täisrestsulgudes peetakse ebamõistlikult pikaks. Alates 1. juunist 2025 ei kehti enam loomakaitseseaduse säte, mis selle tähtaja seadis. Rahvusnõukogus vastu võetud seadusemuudatuse eesmärk on keelustada alates 2040. aastast seakasvatuses struktureerimata täisrestkoplid, et edendada loomasõbralikumaid pidamistingimusi.

Eelistatakse eranditeta keeldu, mis kehtib kõikidele uutele süsteemidele alates 1. jaanuarist 2023. VfGH hinnangul on nende meetmete eesmärk suurendada survet seakasvatusele ja parandada tingimusi jätkusuutlikult. VGT esimees DDr. Martin Balluch rõhutab, et kehtivad regulatsioonid puudutavad ainult struktureerimata täisrestpõrandaid ilma üleminekuperioodita ning siduvad eeskirjad põhu allapanu ja loomadele rohkem ruumi on hädavajalikud.

Kasvav teadlikkus

VGT teatab avalikkuse kasvavast teadlikkusest täisrestpõrandatest kui loomade julma kohtlemise näitest, mis oli kuni 2019. aastani vähe tuntud. Protestid selle praktika vastu on viimastel aastatel märkimisväärselt suurenenud. 2024. aastal on toimunud juba 467 protestiaktsiooni ja 1. juuniks 2025 on plaanis veel 99 tegevust. Need arvud illustreerivad sotsiaalset survet poliitilistele otsustajatele loomakasvatuse osas vastavate meetmete kasutuselevõtuks.

VGT nõuded, mis hõlmavad kahekordset pinda looma kohta ja kohustuslikku põhu allapanu kehtestamist kõikidele seafarmidele aastaks 2033, on saanud avaliku arvamuse selge toetuse. 2023. aasta Eurobaromeetri uuringu kohaselt pooldab enamik elanikkonnast nende meetmete rakendamist, mis annab poliitikas vastutavatele isikutele märku vajadusest edasiste tegevuste järele.

Selles olukorras on ülioluline, et poliitilised otsustajad reageeriksid kiiresti ja lükkaksid edasi vajalikud muudatused loomakaitseseaduses. Loomade heaolu eest vastutavad poliitikud ja avalikkuse surve võib olla vananenud seakasvatustavade lõpetamisel ülioluline.