Puhas põnevus: Rumeenia hääletab – kes võidab presidendivalimiste teise vooru?

Puhas põnevus: Rumeenia hääletab – kes võidab presidendivalimiste teise vooru?

Presidendivalimiste teine ​​kord toimub 18. mail 2025, mis on Rumeenia poliitika jaoks ülioluline päev. Peaaegu 19 miljonit hääleõiguslikku rumeenlast läheb valima nii kodu- kui ka välismaal. Presidendivalimiste esimene voor tekitas juba kõmu, kui paremäärmuslaste kandidaat George Simion asus juhtima umbes 41% häältest, kuid jäi alla absoluutse enamuse. Talle järgnes Bukaresti parteitu linnapea Nicusor Dan, kes kogus 21% häältest, kellele järgnes napilt kodanlik-sotsiaaldemokraatliku valitsuse kandidaat Crin Antonescu, kes kogus umbes 20,3% ja tunnistas kaotust.

.

Eelseisvatel valimistel on ennustatud kaela ja kaela võidujooks Simioni ja Dani vahel. Hiljutised küsitlused näitavad, et Dan on pälvinud heakskiidu, kusjuures IRSOPi küsitlus näitas, et ta on 52%, Simion aga vaid 48%. AtlasInteli alternatiivse küsitluse järgi on ta 48,7% ja Simion 47,8%. Need tihedad tulemused viitavad väga pingelistele valimistele, kus kümned tuhanded hääled võivad muutuda. Esimesed lahkumisküsitlused avaldatakse kell 21. ja arvestades viimaste valimiste ajalugu, on avalikkuse tähelepanu eriti kõrge.

Fookuses kandidaadid

George Simion paistis valimiskampaanias silma sidemete poolest paremäärmusliku venemeelse kandidaadi Călin Georgescuga. Georgescu, kelle võit 2024. aasta presidendivalimiste esimeses voorus rikkumiste tõttu kehtetuks tunnistati, ei tohi uuesti kandideerida, kuna prokurörid on praegu uurimise all. Simioni kampaania on tugevalt rõhutanud, et võidu korral soovib ta kasutada presidendivõimu Georgescu toetamiseks, võib-olla tulevases rollis peaministrina.

Nicusor Dan seevastu esitleb end liberaalse ja parteivälise kandidaadina, kes on saavutanud valijate seas märkimisväärse toetuse. Ta on keskendunud nii sotsiaalse kui ka majandusliku stabiilsuse edendamisele Rumeenias ning esindab selget läänemeelset seisukohta, eriti seoses sõjalise abiga Ukrainale, erinevalt Simioni negatiivsest seisukohast.

Valimiste taust ja poliitiline maastik

Eelseisvad presidendivalimised järgivad skandaalidega tähistatud ajalugu. 2024. aasta valimised tuli Venemaa sekkumise ja muude rikkumiste tõttu ära jätta. Euroopa Liidu ja NATO liikmena on Rumeenia jõudmas otsustavasse pöördepunkti, kuna president määrab välis- ja julgeolekupoliitika peamised suunised.

Lisaks näitab praegune 2028. aasta parlamendivalimiste hääletustrend, et Simioni partei AUR on 31,1%, millele järgneb PSD 21,2%. Need arengud võivad Rumeenia tulevasele poliitilisele kliimale otsustavalt mõjutada. Stabiilse enamuse saamiseks on valitsuse moodustamiseks vaja 166 saadikut 330-st ning poliitiline surve kasvab jätkuvalt sõltuvalt presidendivalimiste tulemustest.

Üldiselt ootavad Rumeeniat ees kriitilised valimised, mis võivad määrata mitte ainult kandidaatide saatuse, vaid ka riigi edasise suuna.