Põhja-Korea kriisis: Kim lasi pärast vettelaskmist hukata laevatehase töötajad!

Põhja-Korea kriisis: Kim lasi pärast vettelaskmist hukata laevatehase töötajad!

Põhja-Koreas juhtus uue sõjalaeva startimisel tõsine õnnetus, mis tekitas Põhja-Korea mereväes tohutut piinlikkust. Chongjini sadamalinnas vette lastud 5000-tonnine hävitaja jõudis uudistesse, kui selle kere osad said protsessi käigus vigastada. Satelliidipiltidel on näha, et laev on murettekitavas asendis: lamavas ja osaliselt vee all, kaetud siniste presenditega. Kim Jong-un nimetas juhtunut "raskeks õnnetuseks" ja "kuriteoks", mille põhjustas "absoluutne hoolimatus ja vastutustundetus". Juhtunul on vastutavatele isikutele tõsised tagajärjed.

Vastuseks õnnetusele arreteeriti kolm laevatehase töötajat, mis sundis USA mõttekoja CSIS eksperte klassifitseerima intsidendi Kimi ja Põhja-Korea mereväe jaoks "piinlikuks". Halvimal juhul ähvardab vahistatuid surmanuhtlus. Kim teatas, et ametnike "vastutustundetuid eksimusi" käsitletakse järgmisel partei keskkomitee üldkoosolekul. Põhja-Korea avalikustas hiljuti uue sõjalaeva, mida saab varustada tuumarelvadega ning mida kasutatakse strateegiliseks kaitseks Lõuna-Korea ja USA vastu.

Pinged Korea poolsaarel

Põhja- ja Lõuna-Korea suhted on pingelised – olukord on püsinud pärast vaherahu ja rahulepingu puudumisega lõppenud Korea sõja lõppu 1953. aastal. Mõlemad riigid olid kuni 1948. aastani homogeenne rahvas, kuid arenesid külma sõja tulemusel vastupidisteks poliitilisteks süsteemideks. Põhja-Korea on totalitaarne kommunistlik üheparteiriik, Lõuna-Korea aga turumajandusega liberaalne demokraatia. Need põhimõttelised erinevused tõid kaasa sügava vaenutegevuse ja pideva konkurentsi. Praegu on Põhja-Korea klassifitseerinud Lõuna-Korea oma põhiseaduses "selgelt vaenuliku riigina", nimetades seda oma "peamiseks vaenlaseks".

Seda vaenulikkust õhutavad mõlema poole sõjalised provokatsioonid ja tuumarelvade arendamine. Põhja-Korea otsib tuumarelvi, et kaitsta end tajutavate ohtude eest. Selle konteksti teeb keeruliseks asjaolu, et Põhja-Korea toetab Venemaad sõjas Ukraina vastu ka sõjaliselt. Eksperdid viitavad, et suhted Lõuna-Koreaga on madalseisus, millest annab tunnistust majanduslepete purunemine ja kõigi diplomaatiliste kõneluste peatamine üle aasta tagasi.