Yoon Suk-yeol: Lõuna-Korea seisab silmitsi poliitilise plahvatusega!
Lõuna-Korea endine president Yoon Suk-yeol seisab silmitsi ametiseisundi kuritarvitamise ja protestide kasvades võimaliku tagasiastumisega.

Yoon Suk-yeol: Lõuna-Korea seisab silmitsi poliitilise plahvatusega!
Poliitiline olukord Lõuna-Koreas on jõudmas kriitilisse punkti pärast uurimist, mille kohaselt on endine president Yoon Suk-yeol saanud süüdistuse võimu kuritarvitamises. Uurijad otsisid kolmapäeval läbi Yooni eraelu Soulis. Nende meetmete taustaks on juhtum tema naise Kim Keon Hee vastu, keda kahtlustatakse šamaanile luksuskingituste tegemises, mis on veelgi süvendanud poliitilist kriisi, milles Yoon on seotud. See on osa suuremast skandaalist, mis on Lõuna-Koreas juba kuid avalikkuse tähelepanu köitnud, samal ajal kui toimuvad massilised protestid Yooni vastu ja eest.
Yoon kuulutas 2022. aasta detsembris televisioonikõnes välja sõjaseisukorra, mis on esimene taoline meede Lõuna-Koreas enam kui 40 aasta jooksul, et kaitsta riiki Põhja-Koreast tulevate ohtude eest. See otsus tõi aga kaasa märkimisväärse poliitilise surve, mistõttu võttis Yoon pärast kodanike proteste ja parlamendis vastureaktsiooni sõjaseisukorrast tagasi. Parlamendi ja avaliku arvamuse survel algatati tema suhtes 2023. aasta aprillis tagandamismenetlus, mille lõpuks kinnitas ka Lõuna-Korea konstitutsioonikohus. Süüdimõistmise korral võib Yoonist saada kolmas Lõuna-Korea president, kes on süüdi mõistetud mässu tekitamises, mis oleks riigi poliitilises ajaloos pretsedenditu.
Taust ja poliitiline ajalugu
Lõuna-Korea, mis on oma asutamisest 1948. aastal läbi elanud tormilise poliitilise ajaloo, on tuntud oma pingeliste suhete poolest Põhja-Koreaga. 2022. aasta mais napi varuga ametisse astunud president Yoon Suk-yeol on surve all parlamendi opositsiooniga tegelema. Arvestades tema hiljutisi poliitilisi lüüasaamisi, eriti 2023. aasta aprillis toimunud üldvalimistel, kus tema Rahvapartei Võimupartei kaotas vähemuse, peetakse tema poliitilist tulevikku üha ebakindlamaks. Pärast ametisseastumist on ta üha enam võtnud meetmeid väidetavate kaebuste vastu meedias ja peatanud Põhja-Korea suhtes leebe poliitika, järgides selle asemel karmi kurssi.
2021. aasta lõpus kandideeris Yoon presidendiks, olles edumeelse presidendi Moon Jae-ini järeltulija. Yoon kavatses parandada suhteid Jaapaniga ja lubas liberaalset majanduspoliitikat. Kuigi ta lubas ametivande andmisel seista vabaduse ja demokraatlike põhimõtete eest, muudab tema järsk võimuvahetus ja sõjaseisukorra väljakuulutamine poliitilist maastikku veelgi keerulisemaks.
Väljavaade tulevikuks
Eelseisvad 3. juunil 2025 toimuvad presidendivalimised tõotavad Lõuna-Korea poliitilist olukorda põhjalikult mõjutada. Süüdimõistmisel võib Yooni oodata eluaegne vanglakaristus või isegi surmanuhtlus. See ei avaldaks tohutut mõju mitte ainult tema tulevikule, vaid ka Lõuna-Korea poliitikale. Avalikkuse laialdast rahulolematust peegeldavad hiljutised massimeeleavaldused ning ka ametiühingud on kutsunud üles streikima. Lõuna-Korea poliitiline maastik kõigub äärel, kuna siseskandaalide ja pingeliste suhete kombinatsioon Põhja-Koreaga viib riigi kriisi.