Viini põhikoolid: iga seitsmes laps võitleb keelebarjääriga
Igal seitsmendal Viini algkooliõpilasel on saksa keele oskuse puudumise tõttu klassis raskusi. Linna haridusnõunik Wiederkehr näeb vastutajana föderaalvalitsust. Lugege lähemalt väljakutsete ja kriitika kohta.

Viini põhikoolid: iga seitsmes laps võitleb keelebarjääriga
Viini algkoolides ei saa üle 10 000 õpilase ebapiisava saksa keele oskuse tõttu tundides jälgida. See vastab umbes 15 protsendile umbes 71 000 algkooliõpilase koguarvust, mis on murettekitav arv, mis on tingitud pagulaslaste arvu kasvust viimastel aastatel. Linna haridusnõunik Christoph Wiederkehr (Neos) juhib tähelepanu sellele, et see väljakutse on viimastel aastatel esile kerkinud eelkõige suurenenud põgenikeliikumise tõttu.
Igal aastal astub koolidesse umbes 4000 uut last, kes on sageli tulnud hiljuti Viini teistest riikidest. Teiseks probleemiks on erakorralise staatuse kaotus, mille need lapsed kaotavad tavaliselt kahe aasta pärast, sõltumata nende tollasest keeleoskusest. Selle tulemusel satuvad nad tavaklassidesse, kus neil on sageli raskusi, et sammu pidada.
Ressursipuudus
Umbes 17 protsenti haigestunud õpilastest on Austria kodanikud, paljud neist isegi siin sündinud. Hariduseksperdid märgivad, et föderaalne rahastamine ei käi õpilaste arvu kasvuga sammu. "Saksa keele toetajaid on liiga vähe," kritiseerib Wiederkehr ja nõuab föderaalvalitsuse suuremat toetust.
Lisaks näitab pilk Viini lasteaedadesse, et umbes 60 protsenti lastest räägib seal mõnda muud emakeelt peale saksa keele. See süvendab keelebarjääri probleemi varases lapsepõlves. Selle vastu võitlemiseks on Viini linn võtnud meetmeid, sealhulgas suurendanud keeleõpetajate arvu.
Kriitika poliitikast
Olukord tekitab diskussiooni ka poliitiliste konkurentide seas. Hariduskõnelejate Julia Malle ja Felix Stadleri esindatud rohelised on seisukohal, et linnavalitsus on siin läbi kukkunud. "Kui peaaegu pooled õpilastest on sündinud Viinis ega oska piisavalt saksa keelt rääkida, pole see lihtsalt aktsepteeritav," väljendavad nad muret.
Ka ÖVP kohalik nõunik Harald Zierfuß kritiseerib praegust olukorda ja tuletab meelde, et vaatamata Neose nelja-aastasele valitsuses osalemisele pole selles osas midagi muutunud. “Ei saa olla nii, et lapsed lihtsalt ei saa vajalikku abi,” rõhutab ta.
Meeleolud erinevate poliitiliste osapoolte seas on pingelised ning FPÖ on sel teemal juba välja kuulutanud pressikonverentsi, samas kui Neos ja Wiederkehr soovivad reedel oma seisukohta olukorrast esitada. Arutelu jätkub, kuna koolide väljakutsed on paljude laste jaoks kriitilised.
Probleemi ja arenduste hetkeseisu põhjalikumaks analüüsiks leiate lisateavet leia siit.