Puuetega inimeste enesemääramine: kaasamise õhtu Feldkirchis
Hiljuti arutati Feldkirchis puuetega inimeste deinstitutsionaliseerimist. Eksperdid nõuavad rohkem enesemääramisõigust ja alternatiivseid eluasemevorme kannatanutele vastavalt ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile.
Puuetega inimeste enesemääramine: kaasamise õhtu Feldkirchis
Hiljuti toimus Feldkirchis AK saalis Vorarlbergi seirekomitee (VMA) seitsmes avalik koosolek. Moto all "Minu tee, minu elu, minu inimõigus!" Esile tõsteti olulist “deinstitutsionaliseerimise” teemat. Fookuses olid puuetega inimeste õigused, kellel on ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni kohaselt õigus elada iseseisvalt ja teha otsuseid oma elamisseisundi kohta. Eksperdid ja asjaosalised arutasid neid teemasid selgelt.
Riigiombudsman Klaus Feurstein rõhutas ühemõtteliselt, et puuetega inimestel peaksid olema samad õigused kui kõigil teistel oma elutingimusi puudutavate otsuste tegemisel. Kuid Tobias Buchner, kes esindab sõltumatus seirekomitees riiklikke vaatenurki, teeb selgeks, et kodud domineerivad Austrias jätkuvalt ja puudub terviklik plaan kogukonnapõhiste tugiteenuste laiendamiseks ja rajatiste, näiteks kodude, lammutamiseks.
Deinstitutsionaliseerimise väljakutsed
ÜRO ekspertkomisjoni liige, professor dr Markus Schefer selgitas oma ettekandes deinstitutsionaliseerimise väljakutseid. Ta tõi välja, et praegune olukord Austrias on ebapiisav ning napib strateegiaid, sobivat eluaset ja individuaalseid tugiteenuseid. "Individuaalset õigust pole – see pole vastuvõetav," ütles Schefer. Ta jagas oma järeldusi Austria riigiauditist 2023. aastal, milles need kaebused selgeks said.
Üritus kavandati nii, et see oleks juurdepääsetav, sealhulgas viipekeele tõlge ja otseülekanne, et tagada juurdepääs laiale publikule. Märkimisväärne osa seansist oli pühendatud isiklikele kogemustele. Suure abivajadusega põllumajandustööline Paul Stark rääkis koos ema ja kaaslasega, milline võib olla elu ilma institutsionaalsete struktuurideta. Novembris austab Paulust Põllumajanduskoda kümneaastase professionaalse teenistuse eest, mis sümboliseerib pikka ja sageli vaevalist teed kaasamise poole.
Pauluse ja tema pere väljakutsed peegeldavad paljude sarnastes olukordades elavate inimeste tegelikkust. „Midagi Pauli kaasava teekonna puhul pole ette antud,“ selgitas tema ema, rõhutades jätkuvaid jõupingutusi, mis on vajalikud vajaliku toetuse ja rahastamise tagamiseks.
Sessioon pakkus osalejatele ka palju võimalusi aktiivseks osalemiseks. Nn vahetuslaudades arutleti erinevatel teemadel alates kaasamisvõimalustest kuni isiklike kogemusteni elust ilma institutsioonideta. Arutelu oli pingeline, mis rõhutas teema kiireloomulisust ja olulisust.
Märkimisväärse võrdluse tõi professor Schefer, kes tõi välja, et puuetega inimesed ei olnud veel teadlikud apartheidipoliitika ebaõiglusest. Tema avaldus pani osalejad mõistma vajadust sotsiaalsete ja poliitiliste muutuste järele.
Huvilistele on veebis üleval nii koosoleku tulemused kui ka põhjalik 7-leheküljeline arutelubaas. Kogu ürituse striimi saab vaadata ka YouTube'is. Lisateavet ja teavet leiate aruandest alates www.vol.at.